Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus- päikesetuul. http://www.youtube.com/watch?v=taLRQrNbipQ&playnext=7&playne http://www.youtube.com/watch?v=8nsWrAr3Jvc&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=eHvdZdsIZxg BRIISID Briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuuteala Eristatakse: Mere- ja maabriisi ja oru- ja mäebriisi Briiside tekitajaks on ööpäevase temperatuuriga seotud õhurõhu muutumine maismaal ja merel Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis Mäebriis ehk mäelt laskuv tuul saavutab oma suurima tugevuse umbes päikesetõusu ajaks TÄNAME KUULAMAST
Kr toob kaasa alati kuiva õh ja suvel palav talvel kü Lokaalsed e kohalikud tuuled: MUSSOONID- koh tuuled, mis puhuvad sooja ja külmal aastaajal risti vastupidi. Põhjuseks maismaa ja mere erienev soojenemine ning jahtumine. Kõige ilmekalamt on nad välja kuj euraasias, lõuna pk idaosas. Väikestel laiustel. NB! Mus.kllima on maailma kõige sademeterohk kliima tüüp. (maa abs sadem. 22000 mm/a) BRIISID- kohalikud tuul. mis puhuvad kitsas rannikuvööndis öösel ja päeval vastupidi. Briiside sad hulgas muutusi ei ole Reljeefi suured erinevused võivad põhj ilmaelementde väga järsku muutumist väga väiksel territ. Mäestike ja kõrgustike tuulepealsed nõlvad on sademete püüdjad *külm õhk on raske Merehoovuste mõju kliimale: Külmad hoovused- toovad kaasa külma ja kuiva õhku. Soojadh-... soojem ja niisket Kliima sõltub ka valdavatest tuultest
konkretiseeritult sfäärideks (troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär). Temperatuuri käigu käänupunktide piirkondi nimetatakse samuti vastava eesliitega täpsustatult pausideks (tropopaus, stratopaus, mesopaus). Pausivööndites on võrreldes kõrgemal ja madalamal oleva õhuga kas temperatuuri miinimum või maksimum. 9.) Selgita miks rannikualadel puhuvad päeval tuuled merelt maale ja öösel vastupidi? (briisid) (4p) Briiside tekitajaks on ööpäevase temperatuuriga seotud õhurõhu muutumine maismaal ja merel. Päeval soojeneb maismaa kohal õhk tunduvalt rohkem kui merel ja tõuseb üles. Selle üles tõusnud õhu asemele tuleb merelt külmem õhk, seega puhub tuul päeval merelt maismaale. Öösel on nähtus vastupidine. Maismaa jahtub merest kiiremini ja tema kohal asuv õhk muutub mere kohal asuvast õhust külmemaks. Tuul hakkab puhuma maalt merele. Hommikul ja päikeseloojangul saavutatakse mõneks
Samamoodi nagu passaadid tekivad ka läänetuuled, 30. laiuste laskuvate õhuvoolude tõttu kujuneb maapinna lähedal kõrgrõhkkond ning õhk liigub sealt tagasi ekvaatori poole kui ka pooluste suunas. Goriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled paremale ning tekivad läänetuuled. Läänetuuled mõjutavad Eesti ilma tuues siia sooja ja niisket õhku. Läänetuuled valitsevad parasvöötmes Briisid Briis on rannikul esinev tuul, mis muudab suunda ööpäeva vältel. Briiside teke on seletatav maismaa ja merevee erineva soojenemise või jahtumisega. Briisid puhuvad päeval mere poolt mandrile ja seda nimetakse merebriisiks. Öösel jahtub maismaa merest kiiremini ning briisid puhuvad maalt merele, neid nimetatakse maabriisideks. Mäe-orutuul Mäe ja oru tuul mägedes tekib seetõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt, omalaadne õhuliikumine. Päeval liigub õhk mööda nõlvasid üles, öösel voolavad orgude suunas
saavutab kaugeima punkti parda suunas, millelt ankur on juba ära antud (Joon. 13.20.). Laeva liikumisel tagasi tuule suuna joone (seegamise keskse joone poole) tekib ankrukettides rist, mis hoides voori haardes soodustab veelgi seegamise vähenemist. Ankrukettide tugevuse säilitamise seisukohast ei saa seda moodust soovitada. Ankrus seismise moodust "fertoing" kasutatakse kohtades, kus perioodiliselt muutub vastupidiseks tuule suund (briiside tegevustsoonis) või hoovus (tõusu-mõõna piirkondades eriti jõgedel). See moodus vähendab ankrus tsirkuleerimise ala ja seegamist. Ankrukettide vaheline nurk selle mooduse puhul on ligilähedane 1800-le. Kummagi keti pikkus peab olema küllaldane, et kumbki ankur saaks oma ülesannet täita ka iseseisvalt. (Joon.
annaabi.ee 
