isolatsioon ilmselt põhiline -parapatriline külgnev tsoon -sümpatriline teise liigi asuala sees -mingi kamp evolutsioneerub järjest, nii et igaüks oma eelneva ja järgnevaga seguneb, kuni ühed omavahel enam ei segune ringliik (NB kõik need variandid on samaaegseltr olemas) Taimede puhul võib sümpatrilise liigitekke erilisteks moodusteks olla ka "puhtgeneetilised" mehhanismid - hübridisatsioon ja polüploidia. Liikidevahelised hübriidid on tüüpiliselt steriilsed, kuid steriilsuse saab ületada polüploisusega. See mehhanism esineb väikse, kuid märgatava sagedusega looduses Liigi säilumine: I. Geograafilis-ruumiline isolatsioon II. Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel nt taimedel pinnas (hape-alus, soolsus jne) 2. Aastaajaline isolatsioon - nt alamliigid õitsevad eri aastaaegadel 3. Subpopulatrioonide vahelise vastassooliste isendite vahelise "külgetõmbejõu" puudumine - nt laul lindudel
kasvuhoones Külmakahjustused- tekivad juba siis kui sibulad jäävad mõneks päevaks -1º juurde Liilia (aastaringne) Ajatamise tehnoloogia: Liiliate kasvatamine katmikalal toimub Hollandist tellitud istutusmaterjali baasil Kogu külmatöötluse saavad liilia sibulad Hollandis Valime kohalikes tingimustes ajatamiseks sobivad sordid järgmistest rühmadest: Aasia-hübriidid, Ida-hübriidid, LA-hübriidid ja Longiflorum-hübriidid Eraldi sordid on lõikeõite tootmiseks ja potikultuuri jaoks Nõuded kasvuhoone ja kasvutingimuste suhtes: Kastides kasvatamisel temperatuur varrejuurte moodustamise ajal 12-13º, kasvuajal 14-16º, päeval päikesega 22-25º, relatiivne õhuniiskus 80-85% Kasvutingimuste muutmiseks kasutada ventilatsiooni ja varjutamist. pH Aasia- hübriididel 6 – 7, Ida- LA ja Longiflorum hübriididel 5.5-6.5
I. Geograafilis-ruumiline isolatsioon II. Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel 2. Aastaajaline isolatsioon 3. Subpopulatrioonide vahelise vastassooliste isendite vahelise "külgetõmbejõu" puudumine 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite füüsilise mittesobivuse tõttu või taime vastavate osade ehitusest tingituna 5. Takistused viljastumiseks III. Hübriidide elujõuetus Esimese põlvkonna hübriidid küll tekivad, kuid need ei ole kas suguvõimelised ehk siis konkurentsivõimelised IV. Hübriidide väljasuremine Esimese põlvkonna hübriidid küll viljastuvad, kuid edasised põlvkonnad kaotavad "spontaanselt" üha enam võime anda järglasi. Pole põhjust arvata, et looduses töötab igal erijuhul vaid üks loetletud mehhanismidest: tavaliselt ikka mitu korraga. Mõnel juhul saab selgelt esile tõsta üht konkreetset.
vihmametsades konnad (osad vees, osad lehtede peal, osad voolavas vees) ) Käitumuslik barjäär Loomadel on välja kujunenud erinevad signaalid, et kindlaks teha sama liigi isend (häälitsemine, lõhn, laul) Füsioloogilise sobimatuse barjäär suguelundid ei sobi kokku Sugurakkude sobimatuse barjäär sugurakud hukkuvad, muudetakse temperatuuri, pH taset või muud. · Viljastumisjärgsed barjäärid: Iseeneslik abort vale geneetiline järjestus (euroopa naarits ja mink) Hübriidid on viljatud Emase hobuse ja isase eesli hübriid muul. Sebra ja hobuse hübriidid zebroid ja zerose. Laama ja kaameli hübriid cama. Hübriidid on alakohasusega Võib-olla väga heade tunnustega, kuid emased valivad kindlate kriteeriumite järgi isase. Evolutsiooni tõendid 1. Paleotoloogilised tõendid fossiilid, kivistised, skeletid, jäljed 2. Erinevad vahevormid ürglind Archaeopteryx 3. Rudimendid mandunud elundid · Kolmas silmalaug
annaabi.ee 
