Püha Birgitta Esitluse koostas: Sissejuhatuseks · Püha Birgitta on... Rootsi kristlik pühak; Birgitiinide ordu asutaja; üks olulisim Rootsi keskaegne kirjanik; kuulus kui imetegija ja vaestele kaasatundja; leskede; Euroopa ja Rootsi kaitsepühak. Elukäik · Birgitta Birgersdotter sündis 1303. aastal Rootsis mõjukasse perekonda. · Nime sai tõenäoliselt iiri pühaku Brigida järgi. · Lapsepõlvega on seotud mitmeid legende: Sündimise ööl olevat kohalik kihelkonnapreester näinud ettekuulutust, et sünnib tüdruk, kelle häält saab kuulda kogu maailm. Birgitta polevat kolmanda eluaastani lausunud ühtegi sõna, kuid seejärel hakanud ootamatult kõnelema täiskasvanulikult. · Juba noorena koges ilmutusi. Elukäik · Abiellus 13-aastaselt Ulf Gudmarssoniga. · Koos abikaasaga käidi palverännakutel. · Pärast Ulfi surma astus kloostrisse j...
kõik liivimaa aadlikud Välispoliitika probleemina tekivad liivimaale uued vaenlased Idas-Moskva Suurvürstiriik Lõunas Poola-Leedu ühendkuningriik Ristiusk Liivimaal 13-16 saj. Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu euroopat. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid nt Testertslased. Dominiiklased ja fantsiskaanid olid kerjusmungad. Suurim klooster oli 1436. Valminud nn. brigitiinide Pirita klooster. Eesti monarhia hulgas kujunes rahvausk, mis kujundasid peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed Usupuhastus 1517. 1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis). Eesti alale jõuab see nn. PILDIRÜÜSTE näol, kuna uues usus on muuhulgas PÜHAPILTIDE kummardamine keelatud.
tolleaegses Rootsis. Pärast palverännakut Trondheimi püha Olafi hauale 1304 lahkus Brigitta õukonnast ja asus koos abikaasaga palverännakule Hispaaniasse Compostelasse. Kui ta abikaasa Ulf Alvastra tsistertslaste kloostris 1344 suri, jäi Brigitta leinates ja patte kahetsedes mõneks ajaks kloostrisse. Varsti pärast seda asutas ta kuningas Manguse rahalisel toetusel Vätterni järve äärde Vadstenasse Kõige Pühama Lunastaja Brigitiinide ordu kloostri, mis peagi muutus üheks keskaegse Rootsi vaimuliku ja vaimse elu keskuseks. Kogu ülejäänud elu veetiski ta palverännakuil Itaalias, kus ta surigi 23. juulil 1373. aastal olles 70-aastane. Ta põrm viidi kodumaale järgmisel aastal ja paigutati Vadstena kloosri kirikusse, kus see on tänaseni. Kunstis kujutatakse teda abtissina brigitiinlaste rüüs, rist laubal, raamat ja palveränduri sau käes. 39 Pühakute raamat, Tallinn, "Perioodika", 1995, lk 44
-16.saj vahetusel ilmselt sama meistri poolt. Jõhvi kindluskirik- Eesti suurim ühelööviline maakirik. Oli palju kloostreid, suletud enamasti reformatsiooni järel 16.saj., ehitatud ümber, lammutatud, hävinesid sõdades. Oli kuni 40. Pirita klooster- võib-olla Eesti ala suurim, pole restaureeritud, ei teata täpselt siseruumi, konserveeritud varemetega seisundis, kõrvale uus funktsionalistlikus stiilis kloostrihoone, kes elavad mungad ja preester. Ehitatud 1436, kuulus brigitiinide ordule Padise klooster Harjumaal, enamus säilinud, sai restaureerida, 14.saj. algusest, kuulus tsisterslaste ordule. (vallutati Jüriöö ülestõusul). 4. Gooti kujutav ja tarbekunst Silmapaistvad teosed välismaa meistrite poolt. Niguliste kiriku tiibaltar H. Rode. Keskel puidust ümarskulptuur, ääres maalid. 15. Saj. lõpp. Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltar B. Notke. B. Notke Surmatantsu teemalised