kohad olid piiratud. Brücke aitas tal leida stipendiumi Pariisi kuulsa psühiaatri Charcoti juurde ning pärast tema konkurendi Bernheimi juurde Nancy juurde. Nad mõlemad uurisid hüpnoosi abi hüsteeria ravis. Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Pärast mõningast aega neuroloogia haiglas ning Berliini lasteaia direktorina töödates pöördus ta tagasi Viini, abiellus oma pikaajalise pruudi Martha Bernaysiga ja Joseph Breueri abiga ja asutas oma väikese neuropsühiaatria (vaimse närviteaduse) erapraksise. Freudi vaated ja loengud tõid talle meditsiinirinkondadest nii kuulsust kui viha. Tema ümber kogunes seltskond väga tarku sama meelt doktoreid kellest lõpuks sai psühoanalüüsi liikumise süda ja hing. Kahjuks sai Freud kuulsaks lükkates eemale kõik, kes temaga kasvõi osaliselt ei nõustunud. Mõned lahkusid sõbralikult, teised tülinaga asutades Freudiga võistlevaid koolkondi.
* Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond loojaks S.Freud (võiks öelda, et üks tuntuim humanitaarteadlane kõige rohkem läbi aegade tsiteeritud, järgmisena võib nimetada selleks alles Jungi, seega Freud on väga mõjukas). -) 1895 a. loetakse psühhoanalüütika alguseks, sest siis ilmus raamat, mida loetakse selle koolkonna algatajaks. Selle raamatu kirjutasid S. Freud ja J. Breuer ning selle nimi oleks eesti keeles ,,Etüüdid hüsteeriast" raamat ühest J. Breueri patsiendist, Anna O.'st, kes põetas aastaid oma isa ning pärast isa surma varises kokku, tekkis osaline jäsemete halvatus, isiksuse lõhestumine, emakeele unustamine, ei saanud juua, sest tekkis okserefleks jne. Üks oli kindel, et need probleemid ei tulnud sellest, et tal oleks mingi haigus, vaid nende asjade algpõhjuseks peeti tema mõistust ja psühhootikat. Teda hakati ravima hüpnoosiga ja avastati, et hüpnoosi all tulid talle meelde asjad, mida ta ärkvel olles ei mäletanud
Mõjutused kõrgematelt struktuuridelt: -Suurajukoor - Limbiline süsteem - Hüpotaalamus Sensorid. 1) Tsentraalsed ja perifeersed kemoretseptorid a. Tsentraalsed asuvad piklikajus, reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pH muutustele. b. Perifeersed – unearteri jagunemiskohal ja aordikaarel, reageerivad plasma PCO2, pH ja PO2 muutustele. 2) Erinevad retseptorid kopsus a. kopsu venitusretseptorid (osalevad Hering-Breueri refleksis) b. irritantretseptorid (suits, tolm, külm õhk) 43 c. J retseptorid (jukstakapillaarsed, tunnetavad ära interstits. vedeliku mahu muutuse alveoolide seintes) 3) Erinevad retseptorid mujal a. Irritantretseptorid ülemistes hingamisteedes (keem, meh.) b. Retseptorid lihastes ja liigestes c. Temperatuur, valu, vererõhk jpm.
annaabi.ee 
