Autor on Henri Cartier-Bresson, kes pildistas ühe igapäeva elu hetki. Fotol on näidatud, kuidas mees tahab naist suudelda. Minu meelest on pilt väga emotsionaalne, kangelaste tunded on hästi edasi antud. Suudlus on harilik meie elu ilming ning vähesed mõtlevad selle olulisuse peale, kuid suudlus võib kahe inimese elus pöördemomendiks olla. Minu meelest õnnestub autoril haarata ülitähtsa sündmuse hetke, sest keegi ei tea, mis juhtub pärast. Ühest küljest, naine võib mehele anda kõrvakiilu ja nad lähevad lahku. Teisest küljest, suudlus võib saada kooselu aluseks. Foto on hallides toonides, ka inimeste tunnetel ei ole kindlat värvi, on vaid pidev üleminek ühest varjundist teise. On näha, et paari suhted on veel alguses. Nad peidavad oma silmi päikeseprillide taha ja ei hoia kätest kinni. Vaadates riietele võib eeldada, et nad on kolleegid. Kuna foto on tehtud väga lähedasest kaugusest, tähendab, nad seisavad mingil vaateplatsil, kus nad ...
The terms have expanded to encompass a movement in music which features repetition and iteration, as in the compositions of La Monte Young, Terry Riley, Steve Reich, Philip Glass, and John Adams. (See also Postminimalism). The term "minimalist" is often applied colloquially to designate anything which is spare or stripped to its essentials. It has also been used to describe the plays and novels of Samuel Beckett, the films of Robert Bresson, the stories of Raymond Carver, and even the automobile designs of Colin Chapman. The word was first used in English in the early 20th century to describe the Mensheviks. Minimalist design The reconstruction of Ludwig Mies van der Rohe's German Pavilion in Barcelona The term minimalism is also used to describe a trend in design and architecture where in the subject is reduced to its necessary elements. Minimalist design has been highly influenced by Japanese traditional design and architecture
Osaliselt oli see tingitud nende vastuseisust piktorialismi fotostiili vastu, mis oli suuresti valitsenud 1900. aasta alguses. Lisaks oli grupi eesmärk edendada uut modernistliku esteetilist stiili, mille aluseks olid just piltide avatud füüsilised vormid. Termin f/64 viitab kõige väiksemale avale, mida võimaldavad suureformaadilised kaamerad ning see tagab maksimaalse teravussügavuse, mistõttu foto on ühtlaselt terav. Kui Man Ray'le oli fotograafiavalguse ajastu, siis Henri Cartier-Bresson'ile oli tähtis ostsustava hetke esteetikajne. Siit võib järeldada, et fotograafia nagu hiljem, 1930.aastatel resümeeris Walter Benjamin mitte ainult et ei "mahtunud" olemasolevatessearusaamadesse kunstist vaid muutis kogu senist kunsti. Uus nägemine 1938. aastal nimetas Lazlo Moholy-Nagy fotograafiat uueks nägemiseks, sest pilt, mis avaneb läbi kaamera, erineb tõelisusest . Tänu kaamerale sündis uuriv vaade, sest silma läätse täiendati tehnilise läätsega
annaabi.ee 
