arhitektuuriliseks eeskujuks on olnud Amiens´i katedraal. Ühtlasi on Kölni toomkirik esimeseks saksa gooti perioodi ehitiseks, kus järjekindlalt on kasutatud puht gooti päraseid ehitusvõtteid. Strasbourgh´i katedraal oli küll peamiseks eeskujuks Lõuna- Saksamaa kirikuehitistele, rööbiti sellega töötati Saksamaa lõunaosas välja ka ühetornilise kiriku tüüp. Viimaste hulgas on iseloomulikuks näiteks Münster (nii nimetati Lõuna Saksamaal toomkirikut) Freiburg-im-Breisgaus Põhja Saksamaa sakraalehitiste ilmet kujundas suuresti telliskivi kasutamine. Eriti iseloomulikuks sai telliskiviarhitektuur hansalinnades ning samuti Saksa ordule kuulunud aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni
arhitektuuriliseks eeskujuks on olnud Amiens´i katedraal. Ühtlasi on Kölni toomkirik esimeseks saksa gooti perioodi ehitiseks, kus järjekindlalt on kasutatud puht gooti päraseid ehitusvõtteid. Strasbourgh´i katedraal oli küll peamiseks eeskujuks Lõuna- Saksamaa kirikuehitistele, rööbiti sellega töötati Saksamaa lõunaosas välja ka ühetornilise kiriku tüüp. Viimaste hulgas on iseloomulikuks näiteks Münster (nii nimetati Lõuna Saksamaal toomkirikut) Freiburg-im-Breisgaus Põhja Saksamaa sakraalehitiste ilmet kujundas suuresti telliskivi kasutamine. Eriti iseloomulikuks sai telliskiviarhitektuur hansalinnades ning samuti Saksa ordule kuulunud aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni
sajandil, lõunapoolne jäigi ehitamata. Strasbourg´i katedraali otseseks arhitektuurseks eeskujuks võib pidada Pariisi Notre Dame´i katedraali, eriti on see nähtav läänefassaadi kaunistamise juures. Strasbourgh´i katedraal oli küll peamiseks eeskujuks Lõuna- Saksamaa kirikuehitistele, rööbiti sellega töötati Saksamaa lõunaosas välja ka ühetornilise kiriku tüüp. Viimaste hulgas on iseloomulikuks näiteks Münster (nii nimetati Lõuna Saksamaal toomkirikut) Freiburg- im-Breisgaus (1200-1513), mille läänefassaadi põhiaktsendi moodustab azuurse kaheksatahkse telkkiivriga torn. Kolmelöövilise basiilika varaseimad osad kuuluvad siingi veel romaanikasse, rikkalikult kaunistatud läänefassaad, läänetorn ning idapoolsete tornide dekoor kõnelevad aga kõrggootika läbimurdest. Lõuna-Saksamaa gootika tähtteoste hulka võib arvata ka Erfurdi kirikud. Põhja Saksamaa sakraalehitiste ilmet kujundas suuresti telliskivi kasutamine. Eriti
annaabi.ee 
