Nappuse printsiip töötab kahel põhjusel: a) nappus toob esile otsetee asja kvaliteedi hindamises b)nappus loob olukorra, kus me kaotame vabaduse mingit asja igal ajal osta Nappuse printiibi kaks mõjumise nüanssi: a) Haruldast asja peetakse veelgi väärtuslikumaks, kui need on äsja alla hinnatud b) Haruldases asjad on ihaldatavamad, kui me peame nende asjade nimel teistega konkureerima. KÜSIMUSED Kuidas on omavahel seotud nappuse printsiip ja Brehmi psühholoogilise vastulöögi teooria? Nappuse printsiip-võimalused tunduvad meile väärtuslikumad, kui nad on vähem kättesaadavad. Toimub kahel põhjusel: Ese või kogemuse kättesaadavust võid kasutada otseteena selle kvaliteedi hindamiseks, kuna raskemini kättesaadavad asjad on tavaliselt väärtuslikumad Kui asjad muutuvad vähem kättesaadavaks, siis kaotame oma vabadusi Piiratud koguse taktika- klientidele teatatakse, et mingi tooote varud on
Cialdini nõustumisprintsiibid Nappus nõustumine on tõenäolisem, kui pakutavat on vähe või see on lõppemas. Nappuse printsiip toimib kahel põhjusel. Esiteks võib mingi eseme või kogemuse kättesaadavust kasutada otseteena selle kvaliteedi hindamiseks, kuna raskemini omandatavad asjad on tavaliselt väärtuslikumad. Teiseks põhjuseks on see, et kui asjad muutuvad vähem kättesaadavaks, siis kaotame oma vabadusi. Psühholoogilise vastulöögi teooria (Brehmi) järgi reageerime vabaduste kaotamisele nende (ja nendega seotud kaupade/teenuste) ihaldamisega rohkem kui enne. Nappuse printsiip avaldab mõju ka informatsiooni väärtustamisele. Uurimustulemused näitavad, et mingi teabe kättesaadavuse piiramine tekitab inimestel suurema soovi seda saada ja suurema poolehoiu sõnumi suhtes. Selgus ka, et piiratud info on veenvam. Kohusetunne ja järjekindlus nõustumist soodustab pakutava käitumise koosküla
Aastasadade vältel realiseerus see huvi peamiselt erinevate loomade mitmekesiste käitumisavalduste kirjeldamises. Loomade käitumise seletamisel ja põhjendamisel lähtusid varased looduseuurijad tihti loomade käitumise sarnasusest inimese enda käitumisele, mistõttu loomadele omistati, sageli põhjendamatult, samu tundmusi ja käitumismotiive kui on omased inimestele. Niisuguse nn antropomorfistliku lähenemise tüüpnäiteks võib pidada kuulsa saksa loomauurija A. E. Brehmi (1829-1884) kirjeldusi tema "Loomade elus". Kaasaegsele teadusele lähedaste käitumisuuringute alguse võib paigutada 19. sajandisse, selle edasine areng kulmineerus 20. sajandi 30.-40. aastatel klassikalise etoloogia printsiipide väljakujunemisega. Järgnevalt on õige lühidalt ära toodud vaid mõned selle arenguloo silmatorkavamad isikud ja etapid. Kohastumus kui tööhüpotees Eelmises peatükis selgus, et käitumisökoloogia peaeesmärgiks on uurida käitumise funktsioone
annaabi.ee 
