rahavaste huve siiani kõige paremini. Eestil on juba kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides om aesindus ning on võetud kindel siht liiduga liitumiseks. Euroopa Liiduga liitumine mõjutab Eestit paljudes eluvaldkondades, kuid rahapoliitika, mida liidus kasutatakse ei mõjuta mitte lihtsalt Eesti rahalisi toiminguid, vaid avaldab mõju ka kogumajandusele. Juba 1978.a juulis Euroopa Nõukogu istungil Breemenis otsustasid ühenduse riigipead ja valitsusjuhid luua Euroopa ühise valuutasüsteemi (EMS). Valuutaühenduse võtmesõnaks võib pidada eküüd (ECU), mis on tõlgendatav kui Euroopa valuuta ühik. Tegelikult on valuutaühenduses tegemist eküü näol mitte ainult lihtsalt arvestusühikuga, vaid nüüd juba reaalselt eksisteeriva rahaga. Rääkides rahaliidust ei saa me mööda minna ühisturu mõistest. Kui Eesti Vabariik liigub Euroopa Liidu poole, tähendab see ka liitumist Euroopa
· 1658 Holland istutab kohvi Ceylon'is. · 1660 1869 tonni Egiptuse ,,Mochat" veeti Merseilles'i. 1665 Türgi suursaadik Kara Mehmet (saadetud Ottoman Sultan Mehmet IV poolt) propageeris kohvi Viinis. · 1669 Türgi suursaadik Soliman Aga (saadetud Ottoman Sultan Mehmet IV poolt) propageeris kohvi Pariisis. · 1670 The Hoppe, Euroopa vanim säilinud kohvik avati Amsterdamis. · 1673 esimene Saksa kohvimaja avati Breemenis, hollandlase Jan Dantzi poolt. · 1683 avati esimene kohvik Itaalias, Piazza San Marco kaarte all Veneetsias. · 1685 esimene Viini kohvik avati Armenian Johannes Diodato poolt. Lloyd's Coffee House avati Londonis, seejärel saab nime Lloyd's of London, maailma tuntuim kindlustus firma. · 1686 avatakse Pariisis üks vanimaid restorane The Procope. · 1689 esimene Ameerika kohvik nimega London Coffee House avati Bostonis. · 1696 Holland istutas kohvi Jaavas.
1990. aastail H. Mühlen publitseeris Johanseni käsikirju, mis muutusid kontrollitavaks: nüüd peeti väiteid ebapädevateks. Vb ka Ryssonbergi päritolu (?) Igatahes oli Tallinna-keskne kroonik. Oli protestant: Liivi sõda karistus moraalse allakäigu tõttu. Ilmus 3 trükki eluajal 1584 Berthis uuendatud trükk, täiendatud aga ka veidi puudu. Ilmus eesti keeles 1920. aastal ja 1967 tõlgiti üsna vigaselt. Johann Renner, jurist ordu juures. Pärit Vestfaalist. Suri ca 1583 Breemenis. Kroonika algusest kuni 1582. Leiti käsikirjana. Aga leiti veel mingi käsikiri Liivi sõjast, mis avaldati 1953. 1995 eesti tõlge. 16. saj II pool, 17. saj algus F. Nyenstadt ja S. Heuring. 1562 tegi ka keegi Bredenbach kroonika, küsis miks sedasi juhtus: reformatsiooni eest karistus. Leetopissid Novgorodi ja Pihkva teema. Annaali vormis, aastakaupa artiklitena. Korduvalt redigeeritud. Nimed suvaliselt. Nad kirjas Vene leetopisside kogus. Kirjas asjaajamisdokud. Muu
annaabi.ee 
