Gambia- Banjul Ghana- Accra Guinea- Conakry Guinea- Bissau- Bissau Kamerun- Yaounde Kenya- Nairobi Kesk- Aafrika Vabariik- Bangui Komoorid- Moroni Kongo Vabariik- Brazzaville Kongo DV- Kinshasa Lesotho- Maseru AUSTRAALIA Libeeria- Monrovia Austraalia- Canberra Liibüa- Tripoli Belau- Koror LAV- Pretoria Fidzi- Suva Lõuna- Sudaan- Juba Kiribati- Tarawa South Madagaskar- Antananarivo Marshalli Saared- Majuro Malawi- Lilongwe Mikroneesia Liiduriigid- Palikir Mali- Bamako
Kanada Ottawa Angola Vabariik Luanda Ameerika Ühendriigid Wahinton Kongo Demokraatlik Vabariik Kinshasa Mehhiko Ühendriigid Mexico Kongo Vabariik Brazzaville Nicaragua Vabariik Managua Türgi Vabariik Ankara Costa Rica Vabariik San Jose Iraani Islamivabariik Teheran Panama Vabariik Panama Iraagi Vabariik Bagdad Kuuba Vabariik Havanna Süüria Araabia Vabariik Damaskus
september 1973 18. Kamerun 475 440 km² 15 746 179 (2003) Yaundé 1. jaanuar 1960 19. Kenya 582 650 km² 31 639 091 (2003) Nairobi 12. detsember 1963 20. Kesk-Aafrika Vabariik 622 984 km² 3 683 538 (2003) Bangui 13. august 1960 21. Komoorid 2 170 km² 596 202 (2002) Moroni 6. juuli 1975 22. Kongo Vabariik 342 000 km² 2 954 258 (2003) Brazzaville 15. august 1960 23. Kongo DV 2 345 410 58 317 930 (2004) Kinshasa 30. juuni 1960 km² 24. Lesotho 30 355 km² 1 861 959 (2003) Maseru 4. oktoober 1966 25. Libeeria 96 320 km² 3 482 211 (2005) Monrovia 26. juuli 1847 26. Liibüa 1 759 540 5 499 074 (2004) Tripoli 24. detsember 1951
Praegu loodetakse ka Camerooni ja Malaisiaga veel selle aastanumbri sees saada positiivsed läbirääkimistulemused. Käimas on läbirääkimised ka Indoneesiaga, kuid need näivad märksa kauem aegavõtvat. Läbirääkimised Kongoga said alguse 24. juunil 2008 ning on veel käimas. Esmased arutelud toimuvad jätkuvalt mitmete riikidega ning Libeeria ja Vietnam on arvatavasti kaks järgmist riiki, kellega hakkavad aset leidma ka VPA läbirääkimised. (Launch FLEGT negotiations EU - Congo (Brazzaville)) 11 Maailmas Sarnaselt Eesti ja Soomega on ka mujal maailmas laialdasi probleeme metsamaterjali ja puittoodete seaduslikkusega ning peamiselt on see tingitud maksudest, seadustest ja poliitikast mis on suunatud looduliku taastuvenergia maksimaalselt ökonoomsele ärakasutamisele. Mitte, et selline vaatenurk oleks vale, kuid see on
Prantsuse keel on küll riigikeeleks, kuid tegelikkuses on selle kõrval esindatud veel 241 keelt, millest suurema kõnelejaskonnaga on kongo, lingala, suahiili ja luba keeled. Koos prantsuse keelega on koloniaalajastu jäägiks ka käibel olev rahaühik – frank. Hetkel on Kongo presidendiks Joseph Kabila, kes esindab Kongo demokraatlikku parteid. Kongo pealinnaks ja ka suurimaks linnaks on Kinshasa pea 12 miljoni elanikuga, mis asub Kongo jõe lõunakaldal otse Kongo Vabariigi pealinna Brazzaville vastas. Üldjoontes asub Kongo Kesk-Aafrikas ning on ümbritsetud põhjast Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Lõuna-Sudaaniga, idast Uganda, Tansaania, Rwanda ja Burundiga, lõunast Zambiaga ning läänest Angoola, Kongo Vabariigi ja Atlandi ookeaniga. Geograafiliselt asub Kongo ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimavööndis – ekvaator läbib Kongot vaid pisut Kongo enda kesk joonest põhja poolt, jagades Kongo nii, et kolmandik jääb põhja
Cape Verde Windhoek 147,000 , ~W DE M . R E P . O F . Praia 103,000 r--------------~ Brazzaville ,. T H E C O N G O UR DI · Momb asa Niger Ca b in da - Kinshasa Oodoma J
annaabi.ee 
