Seelikukütt (1893) Meeldivatest näidenditest loobus autor teravatest sotsiaalkriitilistest rünnakutest, asudes võitlusesse illusioonide, luulude ja pettekujutelmade vastu: Relvad ja inimene (1894) Candida (1894) Saatuse soosik (1895) Kunagi ei või ette teada (1897) 1901. a nendest näidenditest naerdakse välja inglaste ranged usulised vaated. Kuradi õpilane (1897) Caesar ja Kleopatra (1899 e.k 1972) Kapten Brassboundi ärkamine (1899)Järgmisena plaanis Shaw kirjutada näidendeid teadusest ja religioonist, kuid selle asemel tulid individuaalsed näidendid: Inimene ja üliinimene (1903, e.k 1924) mida ta ise nimetas filossoogiliseks komöödiaks. John Bulli teine saar ( 1904) mis käsitleb allasurutud rahvuse valulist ängistust ja alistamatud trotsi. Major Barbara (1905, e.k 1972) terav poliitiline satiir. Kõige paremad näidendid kirjutas Shaw 20
(1894) , "Saatuse soosik" (1895) ning vaimulike silmakirjatsemine "Candida" (1894). · "Kolm näidendit puritaanidele" Kolmandas tsüklis naerab Shaw välja inglastele iseloomuliku usufanatismi ja sellega seotud silmakirjalikkuse. Nendes teostes ründab ta teravmeelselt puritaanlust, mis on juurdunud inglise kodanluse hulgas. Draamades "Kuradi õpilane" (1897), "Caesar ja Kleopatra" (1899) ja "Kapten Brassboundi ärkamine" (1899) on kirjanik käsitlenud ajaloolist teemat huumori ja irooniaga. 20. sajandi alguseks oli G.B.Shaw saavutanud juba ülemaailmse kuulsuse. Oma järgmist teost nimetas Shaw filosoofiliseks komöödiaks.Näidendis "Inimene ja üliinimene" (1903) on traditsiooniline don Juani teema põimitud Nitzsche filosoofiaga üliinimesest ja tolleaegsete bioloogiliste teooriatega. "Major Barbara" (1905) on näidend, milles autor vaatleb Päästearmee silmakirjatsevat heategevust ja
militarism "Relvad ja inimene" (1894) , "Saatuse soosik" (1895) ning vaimulike silmakirjatsemine "Candida" (1894). · "Kolm näidendit puritaanidele" Kolmandas tsüklis naerab Shaw välja inglastele iseloomuliku usufanatismi ja sellega seotud silmakirjalikkuse. Nendes teostes ründab ta teravmeelselt puritaanlust, mis on juurdunud inglise kodanluse hulgas. Draamades "Kuradi õpilane" (1897), "Caesar ja Kleopatra" (1899) ja "Kapten Brassboundi ärkamine" (1899) on kirjanik käsitlenud ajaloolist teemat huumori ja irooniaga. Kokku on G. B. Shaw kirjutanud 50 näidendit, enne Esimest maailmasõda jõudis ta kirjutada 29. Shaw´ üheks populaarsemaks näidendiks võib kindlasti pidada armastuskomöödiat "Pygmalion" (1912). Shaw suhtus kriitiliselt sõtta ning hakkas kirjutama farsse sõdurist vaatajale. Kirjanik pidas seda sobivaimaks vahendiks sõjasüüdlaste paljastamiseks ja oma pahameele väljendamiseks toimuva vastu