Ta otsustas Boliivia kasuks, lootes seal leida eest kõige tugevama revolutsioonilise potenstiaali. Lõplik lahing 1966. aastal Boliiviasse läinud, lõi ta Santa Cruzi regioonis salga, mille eesmärgiks oli uuesti äratada maailma tähelepanu oma unistuse elluviimiseks. Salga asukoht tuvastati oktoobris 1967 valitsusvägede poolt koostöös CIA-ga ning hävitati. Che Guevara sai lahingus haavata ning tapeti haavatuna 9. oktoobril 1967. aastal peale vangivõtmist ilma kohtuta. Jornal do Brasili reporter Carlos Villa Borda kirjutas 13. oktoobril 1967. aastal: "Räägi viie Boliivia ametniku või sõjaväelasega ja sa kuuled viit erinevat versiooni Che surma kohta. Pöördu poliitilise rühmituse või ajalehetoimetuse poole, ja nende surmaversioonid killunevad tosinateks lugudeks, milles ühed on usutavad, teised aga rohkem või vähem fantastilised." Kas surnu oli ikka Che Guevara? Diario de Sao Paulo reporter Joaquim Pinto Nazario külastas mitu kora Che isa, et teada
Sao Paulo asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel. Rio de Janeiro asub Guanabara lahe ääres. Belo Horizonte asub Brasiilia Kagu osas, teede ristmikul ristmik]. Samiti selle linna piirkonnas on rahvuspargid ja looduskaitsealad. Porto Alegre asub Brasiilia Lõunas, viie jõe deltas. Brasiilia ajalugu Kuni 1500 oli Brasiilia asustatud kohalike hõimude poolt, peamiseti tupi ja Guarani grupid. Portugaallaste tegelik asustamine algas 16.sajandi lõpupoole, kohaliku väärtpuu pau-brasili väljaveoga. Selle järgi on maa ka nime saanud. 19.sajandil tuli uus laine eurooplasi (peamiselt itaallased ja sakslased). Brasiiliast sai iseseisev riik 7.septembril 1822. Kultuur Brasiilia on suur ja väga erinev geograafia, ajaloo ja inimeste suhtes. Väga olulist rolli Brasiilia identiteedis mängib muusika. Sellised stiilid nagu choro, samba ja bossa nova loetakse Brasiilia päritolu stiilideks. Segu tantsust, võitluskunstidest, muusikast ja mängust capoeira tõid Brasiiliasse
Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav. Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja kohalikud külainimesed sätivad oma elu lähtuvalt jõe veetasemest. Kuni 1500 oli Brasiilia asustatud kohalike hõimude poolt, peamiseti tupi ja Guarani grupid. Portugaallaste tegelik asustamine algas 16.sajandi lõpupoole, kohaliku väärtpuu pau-brasili väljaveoga. Selle järgi on maa ka nime saanud. 19.sajandil tuli uus laine eurooplasi (peamiselt itaallased ja sakslased). Brasiiliast sai iseseisev riik 7.septembril 1822. · SKT ühe elaniku kohta on 8,402 USD · Rahvastku hõivatus: põllumajandus (6,7%), tööstus (28%), teenindus (65,3%) · Keskmine eluiga mehel on 27,8 aastat ja naistel 29,3 aastat · Imiku suremus 22,58/1000 sünni kohta · Sündimus 18,43/1000 elaniku kohta
annaabi.ee 
