Katseisikud , kes kuulsid fraasi, mis seostas pildipaare, suutsid neid hiljem meenutada ja sobitada paremini, kui need katseisikud, kes ei olnud tõlgendust varem kuulnud . Selline tulemus näitas, et mälu saab abi vihjetest, mis aitavad koostada kahanduslikke skeeme ja lihtsustavad vajaliku materjali õpet seoste kaudu. 2. Milliseid peamisi tulemusi on selle probleemi uurimisel varem saadud. Varasemalt on lingvistilise mäluga seonduvat uurinud Bransford ja Johnson (1972), Bransford ja McCarell (1974) ja Doll ja Lapinski (1974) ja näidanudveenvalt, et isiku võime meenutada sõltub, kas tal tekib põhjuslik seos sarnase situatsiooniga, mis seda kergendaks ja lihtsustaks. 3. Uuringu eesmärk, hüpotees. Uurijate poolt püstitati hüpotees, mille kohaselt pildi mäletamisele kaasaaitavaks ja määravaks saab see, kas ta õppimise ajal “mõistab” seda pilti või mitte.Juhul kui ta saab pildist aru ja mõistab pildil kujutletut, siis peaks pildi meenutamine olema
Vastuskaartide kasutamine väldib õpilaste huvi kadumist või nende arglikuks muutumist ja eraldatuna tundmist oma vastamiskorra ootamise ajal individuaalse vastamise käigus. (Heward et al., 1996, viidatud Hayden, T. jt. 2009:13 järgi) Nagu kooris vastamisel, võimaldab ka vastusekaartide kasutamine õpetajal hinnata õpilaste õppimist, sest õpetajad vaatlevad õpilaste vastuseid ja saavad seejärel pakkuda kohest tagasisidet õpilaste ebakorrektsetest vastustest. (Bransford, Brown, & Cocking, 1999;Clayton & Woodard, 2007; Heward,1994, viidatud Hayden, T. jt. 2009:13 järgi). Õpilased peavad olema asjast teadlikud ja neile tuleb õpetada oodatavat käitumist vastuskaartide kasutamisel. Seepärast peaksid õpetajad: · Valmistama ette küsimused, mille vastused on 2-3 sõnalised ja · Andma kaartide kasutamise kohta selgeid juhiseid, eeskuju ja näiteid (näiteks ütlema ette, millal vastust kirjutada, millal kaarti üleval hoida)
et teha ruumi uutele ja vajalikele assotsiatsioonidele, kujunditele, faktidele. Mälust tõrjutakse ka ebameeldiv, traumeeriv, et psüühikale puhkust anda; lõplikult aga ei unune midagi kaob omandatu kokreetsus, vorm, kuju sisu lülitatakse aga olemasolevatesse teadmistesse, kogemustesse ja käitumsie stereotüüpidesse. Mälu on aktiivne mõtestatud organisatsioon (Bartlett, Bransford, Leontjev) Organiseeritu skeem vana info integreerub uuega; säilitades muutub info aktiivseks psüühilise tegevuse regulaatoriks see eeldab säilitamist üldistustena, abstraktsena; Mälus püsivad neuro-bioloogilised eeldused taastundvaks protsessiks; mälus säiliv on bioloogiline eeldus vaimse protsessi taastamiseks Peamised muutused, mis leiavad aset mäluskeemidena talletuva ja hiljem aktualiseeruva teabega: info redutseerub (lüheneb, luihtsustub)
annaabi.ee 
