langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. 10. Mis juhtus Altmargi ja Brömsebro rahulepingu tulemusena? Altmargi vaherahu lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. Rootsi säilitas Liivimaa selle osa, mis jäi põhja poole Daugava jõge, (sealhulgas Eesti mandriosa) ning vaherahu kehtivuse ajaks ka vallutatud Preisi linnad Elbingi (praegu Elbląg), Braunsbergi (praegu Braniewo), Pillau (praegu Baltiisk) ja Memeli (praegu Klaipėda) koos nende ümbrusega. Viimastest sai hiljem Preisi kindralkubermang, mille eesotsas oli Axel Oxenstierna. Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal. Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa saare, Saaremaa, Norrast Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna ning kolmekümneks aastaks Hallandi. Rootsi sai tollivabaduse Taani väinades, välja arvatud
pihiisa ning nõuandja. Tol ajal palju salakatoliiklasi, selleks, et Rootsi riigis saada õukonda, maavaldusi, oli vaja saada protestandiks, aga oma usulistelt veendumistelt jäi katoliiklaseks. Palju oli Põhjamaades, aga ka Inglismaal. Liivimaa taaskatoliseerimine. 1558. Riiga jesuiitide komitee. Nähakse ette kolleegiumide rajamine Tartusse ja Narva. Olomouc'i jesuiitide seminar, idamissiooni tarbeks koolitas vaimulikke. Braniewo seminar, kus hakatakse ka kasvatama vaimulikke misjonitegevuseks. Vilniuses ka, aga seal kasvatati peamiselt Leedu tarbeks vaimulikke. Antonio Possevino käis välja idee, et kasvatatud vaimulikud tuleb saata Liivimaale, Põhjamaadesse ja Venemaale, kus pidi lahti minema aktiivne misjonitegevus. Õigeusklasi käsitleti kui skismaatikuid. Kui hakatakse Liivimaale rajama kolleegiumie, siis Tartus pidi hakatama alustama misjonitegevust Soome, sest keel on sarnane
Misjonitegevus Liivimaale saab olema äärmiselt aktiivne. Sooviti Liivimaalt pärast edasi Venemaale minna. Possevino esimeste aastatega tõsiselt seotud, tema ideoloogia oli välja töötatud, siia piirkonda tuli välja koolitada tõsine hulk vaimulikke. Mitte saata siia vaid misjoniinimesi, vaid ka kohaliku päritoluga inimesi. Sellega seoses siia lähiümbrusesse tekib ridaolulisi seminare, vanim Vilnuse seminar, hiljem ka tp Tsehhi alal ( ilmselt) olomouci ja Braniewo seminarid. Tulevad tagasi 2 piiskopkonda, eriline tähtsus on pandud Tartule, tuleneb geograafilisest asukohast ( misjonäride edasiminek Venemaale), suuri lootusi pandi Vene kaupmeestele. Ka Veeteede kaudu pääses Narva. Possevino materjalist tuleb välja, et oli informeeritud sellest, et eesti k on väga sarnane soome keelega. Et soomes misjonitööga seda kasut saaks õpitakse ära eesti keel. Katoliiklasi kuninga arusaama kohaselt siit kõrvaldada ei
annaabi.ee 
