- Rahvusvaheline avalik õigus - Riigiõigus - Konstitutsioonigõigus - Kirikuõigus - Haldusõigus - Karistusõigus - Protsessiõigus - Sotsiaalhooldusõigus - Finantsõigus Haldusõiguse määratlemine Haldusõigus kuulub objektiivse õiguse alla. Haldusõiguse kui avaliku õiguse haru määratlemisel on erinevad koolkonnad kasutanud erinevaid meetodeid. Näiteks prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus. Tema käsitluse kohaselt: - On haldusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult erategevust ja üksikisikutevahelisi suhteid; - Riigihaldusest tuleb sealjuures eraldada teatud riikliku tegevuse liigid, mis ei kuulu
haldusõigusesse. Haldusõigus reguleerib riigi ja haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist ning tema suhet kodanikega, ei reguleeri erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid. Riigivõimu volituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust e ettevõtlust. Nt 1. K. Gönig on määratlenud haldus õigust, kui avalikku õigust, mis pole riigi-, konstitutsiooni- või protsessiõigus. 2. G. Braibant arvab, et pole võimalik defineerida positiivselt Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid. Riigihaldusest tuleb eraldada teatud riikliku tegevuse liigid, mis ei kuulu haldusõigusliku
teostamist. Teisel juhul on haldusõigus üksnes haldusorganite loodud õigus. A.T. Kliimann defineerib haldusõigust järgmiselt: "Avaliku õiguse eriliigina on haldusõiguse spetsiaalseks tunnuseks see, et ta moodustub haldusfunktsiooni teostamist sättivaist normistikest" Haldusõiguse määratlemisel on kasutatud põhiliselt kahte meetodit - negatiivset ja positiivset. 13 Näiteks Prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t. määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus. Tema käsitluse kohaselt: 1) on haldusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid; 2) riigihaldusest tuleb sealjuures eraldada teatud riikliku tegevuse liigid, mis ei kuulu
teostamist. Teisel juhul on haldusõigus üksnes haldusorganite loodud õigus. A.T. Kliimann defineerib haldusõigust järgmiselt: "Avaliku õiguse eriliigina on haldusõiguse spetsiaalseks tunnuseks see, et ta moodustub haldusfunktsiooni teostamist sättivaist normistikest" Haldusõiguse määratlemisel on kasutatud põhiliselt kahte meetodit - negatiivset ja positiivset. 13 Näiteks Prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t. määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus. Tema käsitluse kohaselt: 1) on haldusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid; 2) riigihaldusest tuleb sealjuures eraldada teatud riikliku tegevuse liigid, mis ei kuulu
annaabi.ee 
