Antiik-Kreeka/Rooma) Panteism (kesksel kohal jumal on kõikjal & kõiges) Monoteism (kesksel kohal üks jumal, nt. judaism, kristlus) ...on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust. Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse Brahman Brahman on kõiksus, absoluut, kuhu kõik elav tagasi püüdleb. Trimorti jumalate kolmik /(Visnu, Siva, Brahma) Sansara ümbersündide ahel, kuhu kõik sisse on haaratud. Püüeldakse surma / Brahmanisse, mitte ei ihaleta uut elu (uus elu = järjekordsed piinad) Dharma jumalik maalimakord ja seadused, millega on määratud iga indiviidi kohustused (seadumus) ja millega tagatakse maailma tasakaal ning funktsioneerimine
Shamisen-lautotaoline 3 keelt, mängivad geisad(haritud tütarlaps, tunneb kirjandust,muusikat.kunsti, elatist teenib seltskonnadaamina. Shakuhachi-5 sõrmeavaga pikiflööt bambusest. Taiko trummid-hiiglasuured löök pillid, 14 saj, kõla puhas,jumalani aitev väljendus. INDIA-üle miljardi elanikku, räägivad dialektis. Usund hinduism budism. Muusika õppimine on oluline, muusika traditsioon-veedahümnide retsiteerimine (sanskritikeelsed). Hindu- hinduismi järgija, usuvad Brahmanisse tal on hulk ilminguid, (jumal Vinsu-hoidja, Siva-hävitaja) ja et see on kõikjal. Usuvad et tants ja muusika on jumalikk, ja Siva tantsis ümber kõiksuse ja andis maailmale 7 noodist oleva helirea. AUM-püha silp ja heli algavad palved, on olend, kellest on sündinud kogu maailm. Oktav jaotatakse 22 (tonaalne süsteem) ühehäälne, ülim on inimhääl, muusika kirjutatakse esinemise ajal. Raaga-helilaad, arendab reeglite alusel teemat ja heliteost,
Mõned hindud arvavad, et kõik need sihid on omavahel tihedalt seotud, kuid mitte ükski neist pole esmatähtis. Teised arvavad, et sihtide hierarhia tipus on moksa. Hoolimata erinevatest arusaamadest, tunnustab nelja sihi süsteem vaikimisi inimese tegutsemisajendite ja soovide keerukust. Brahman Hinduistlikus filosoofias ei ole universumil algust ega lõppu. Universum sündis brahmanist (ülim, jumalik olemise alus) ja suubub lõpuks brahmanisse tagasi, et ringkäiku korrata. Aeg ise kulgeb mööda tsüklilist teed ja kõik olemasolev kulgeb samuti tsükliliselt. Nii järgneb elule surm, mis saab aluseks uue elu sünnile. Looduse ringkäiku vaadates näeme kõikjal surma ja taassünni tsükleid. Mikrokosmilise tasandi tsüklid- elud, aastaajad ja põlvkonnad- on tihedas seoses makrokosmilise tasandi suurte ajastute yuga'dega, kosmose loomise ja lagunemisega ning aja endagagi
kokkuvõtet hindu filosoofiast. 1.5. Peamised uskumused Hinduism on suurtest maailma usunditest kõige mitmekesisem ja teda võib tõlgendada mitmel moel. Tulemuseks on kompleksne religioon oma tuhandete jumalatega, milles ei ole ühtseid jumalateenistuse tavasid. Siiski on mõningad põhitõed, mida kõik usklikud järgivad. Hinduism keskendub kolmele põhimõistele: absoluut, sansaara ja moksa. Hindud usuvad kõikehõlmavasse absoluutsesse reaalsusse brahmanisse. Kuna ta on absoluutne, pole brahmanit võimalik kirjeldada ja temast räägitakse sageli negatsiooni vormis ta pole ei mees ega naine, ta ei avaldu mingis konkreetses vormis ja ta pole surelik. Loodu, mis on samuti lõpmatu, on osa brahmanist ja inimkond loodu osana kannab samuti endas brahmanit, on hing, aatman. See hinge side lõpmatusega, aatmani ja brahmani seos on näiteks ääretu ja konkreetse jumaliku ja inimliku ühendusest hinduismis
võetud tekstidest. Need pole aga loogilises seoses. On võetud üksikud värsid ning paigutatud järjekorda, mis vastavad rituaali nõuetele. Järgnevad tekstikihistused (suutrad jm) hakkasid eelnevaid tekste kommenteerima. Veedakirjandusest said kommentaaride kommentaarid jne. Brahmana'd lõid preestrid, et anda veda'dele selline tähendus, nagu nemad soovisid. Põhiidee on, et inimesed ei saa ohvrit läbi viia preestriteta. Nemad on seega olulisemad kui jumalad. Brahmanisse tuli seega suhtuda kui jumalasse. Aranyaka'd lõid metsaaskeedid. Need räägivad askeetpreestritest. Upanisadid arutlevad selle üle, kes on maailma loonud, mis on absoluut (natuurfilosoofilised uuringud), samuti küsimus inimeste hingest, nende olemise eesmärgist. Jõutakse järeldusele, et kõigi üksikolendite atman on seotud absoluudiga (brahman'iga). Mõtiskletakse, kuidas absoluudini jõuda. Upanisadid sisaldavad vestlusi 8
annaabi.ee 
