Austus väljendub ahimsa ideena, st keeldumisena kahjustamast mistahes elusolendit. Seepärast on hindud enamasti taimetoitlased. Ahimsa aluseks on õpetus hingede rändamisest, mille järgi pisimgi loomake on varem võinud olla inimene. Kõige rohkem austatakse lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Kuna lehm on inimesest kõrgem olend, ei tohi teda tappa. Seepärast sureb vaga hindu pigem ise, kui surmab lehma. Hindude jaoks on veiseliha söömine sama halb kui meie jaoks inimliha söömine Braahmanitest (kõrgemasse kasti kuuluvad hinduistid) kokad on hindude seas iseäranis hinnatud, sest braahmani valmistatud toitu võib süüa iga hindu, ükskõik, mis kasti ta ka ei kuuluks, kuna aga mingist muust kastist pärit koka valmistatud toitu tohib süüa ainult sama või madalama, mitte mingil juhul aga kõrgema kasti liige. Rituaalseid ettekirjutusi toidu suhtes jälgivad hindud väga rangelt ja ei suuda kuidagi mõista, kuidas küll eurooplased ilma selliste reegliteta läbi saavad.
ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. Varajane faas: veedade usund Umbes aastal 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse Veedade usundiks ehk Veeda usundiks. Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon, mille järgijad püüdsid saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Braahmanitest preestrid sooritasid ohverdamistseremooniaid puja'sid, mille eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. PÜHA TEKSTID Veedad Hinduismi varajaisemad pühakirjad Veedad jagunevad: Rigveda, Samaveda, Yajurveda, Atharvaveda. Kõige varasem teos on Rigveda (värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr.
väljendub ahimsa ideena, st keeldumisena kahjustamast mistahes elusolendit. Seepärast on hindud enamasti taimetoitlased. Ahimsa aluseks on õpetus hingede rändamisest, mille järgi pisimgi loomake on varem võinud olla inimene. Kõige rohkem austatakse lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Kuna lehm on inimesest kõrgem olend, ei tohi teda tappa. Seepärast sureb vaga hindu pigem ise, kui surmab lehma. Hindude jaoks on veiseliha söömine sama halb kui meie jaoks inimliha söömine Braahmanitest (kõrgemasse kasti kuuluvad hinduistid) kokad on hindude seas iseäranis hinnatud, sest braahmani valmistatud toitu võib süüa iga hindu, ükskõik, mis kasti ta ka ei kuuluks, kuna aga mingist muust kastist pärit koka valmistatud toitu tohib süüa ainult sama või madalama, mitte mingil juhul aga kõrgema kasti liige. Rituaalseid ettekirjutusi toidu suhtes jälgivad hindud väga rangelt ja ei suuda kuidagi mõista, kuidas küll eurooplased ilma selliste reegliteta läbi saavad.
annaabi.ee 
