23.IX langes Toul, 27. IX Strassburg, 27.X Metz ühes 180 000 mehega Saksa piiramisvägede kätte. 11.X vallutati Orléans, mis aga Loire´i –väe poolt 9. XI tagasi võideti. Dets-i alguses peetud ägedad lahingud Orléans´i ümbruses lõppesid siiski sakslaste võiduga, mille tagajärjel Orléans uuesti langes nende kätte. Lõplikult purustati Prantsuse lääne-armee Mans´i lahingus 6. -12. I 1871.a., põhja-armee St.-Quentin´i lahingus 19.I 1871.a. Kagu-Prantsusmaal teotsev Ch.D. S. Bourbaki ida-armee võideti Lisaine´i lahingus 15.-17. I 1871.a. ja sunniti siirduma üle Šveitsi piiri. Ka piiratud Pariisist võeti ette rida väljatunge, mis kõik tagasi löödi. Hoolimata H. V. Moltke vastuseisust pommitati Bismarcki nõudel alates 27. I 1870 Pariisi piiramissuurtükkidega. 28. I 1871.a. kapituleerus Pariis peamiselt toiduainete puudumise tõttu. Sõda lõppes 26.II 1871.a. sõlmitud Versailles´ relvarahuga, millele 10. V 1871.a. järgnes Frankfurti rahu. S-P. s
konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Freud on v äraleierdatud; seega põnevamad nimed Jacques Lacan (kujundas oma-nimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja Jakobsoni strukturalistlikku keeleteadust, saksa filosoofiat (Hegel) ja matemaatikat (Bourbaki). Üldiselt lähtub freudilikust analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse analüüsi (arhetüübid). Lisaks Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststrukturalismi foon, psühanalüüso foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos)
34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Freud on äraleierdatud; seega põnevamad nimed Jacques Lacan (kujundas oma-nimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja Jakobsoni strukturalistlikku keeleteadust, saksa filosoofiat (Hegel) ja matemaatikat (Bourbaki), üldiselt lähtub freudilikust analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse analüüsi (arhetüübid), lisaks Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststrukturalismi foon, psühanalüüso foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib