Karlheinz Stockhausen Karlheinz Stockhausen ja Boulez olid avangardse muusika ühed juhtfiguurid. Neil on mitmeid ühisjooni: mõlemad õppisid nooruses Olivier Messiaeni juures, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ning töötasid elektronmuusikastuudiotes. Viimases valdkonnas alustas Stockhausen Boulezist tunduvalt varem. Kuid Stockhausen on kirjutanud väga mitmes stiilis-tehnikas, seetõttu ei saa teda käsitleda vaid serialistlikku muusikat kirjutava heliloojana. Sündinud Kölni lähedal Mödrathis, puutus Stockhausen noorena varakult kokku kultuurieluga, kuna tema ise oli õpetaja ja ema asjaarmastaja lauljanna. Muusikuteed alustas Stockhausen 1947. aastal Kölni muusikakõrgkoolis, kus tema kompositsiooniõppejõuks oli Frank Martin. 1951.
aastal asutati tema initsiatiivil Firenzes elektronmuusikainstituut Tempo Reale. Luciano on tegutsenud ka dirigendina. Ta oli Londoni Kuningliku Akadeemia auliige, mis oli kõrge tunnustus tema panusele maailma muusikakultuuri. Looming Tema lähtepunktiks on seeriatehnika, kuidas seeriakäsitlus on vaba, printsiibid ei määra lõplikult ei kompositsiooni sisu ja vormi.Mõnikord jätab Berio interpreedile vabadusi, see tähendab, et ta kasutab aleatoorikat. Luciano erinevus Boulezist: Berio on vabam ja intensiivsem. 1950-1960. vältis Berio muusikalisi kliseesid nagu kolleegidki, kuid möödunud aegade muusikapärand on tuntavam kui teiste heliloojate loomingus. Berio ei püüa traditsioone lammutada ega alustada otsast peale. Berio enamik heliteoseid lähtub strukuralistlikust konseptsioonist (helimärkide keel). Strukturalism on humanitaarteaduste suund, mis käsitleb objekti kui elementide hulka ning uurib elementide vahelise olemuslikke seoseid
esitada ühe tsükli. Luciano Berio Tema uuenduslikkus avaldub eelkõige vokaalmuusikas. Silmapaistvad ka kammerteosed ja lavamuusika. Katsetas inimhääle võimalusi, avardas vokaalmuusika piire. Tema lähtepunktiks on seeriatehnika, kuid vabamal kujul. Ta on öelnud, et teose aluseks on süsteemi implikatsioonid, mis võivad varieeruda olenevalt olukorrast, individuaalsest käsitlusest ja orgaanilistest impulssidest. Mõnikord kasutab ka aleatoorikat. Erinevalt Boulezist on ta vaba ja intuitiivne helilooja. Ta ei ürita minevikutraditsioone lammutada. Ta kasutab muusika aluseks strukturalismi. Muusikaline semiootika. Ta tegi ka lavateoseid, mis ei ole ei ooper ega ballett, näiteks "opus Number Zoo". Esinejad loomakostüümides. Vokaalmuusika Uutmoodi tekstikasutus. Võtab sõnad lahti häälikuteks, mida kasutab iseseisvate struktuuriosadena. Sõnade tähendus kipub kaduma. Häälduses tugineb foneetikaalfabeedile.
annaabi.ee 
