tähistusega E200–E299 Kasutatavatest säilitusainetest on sorbaadid, bensonaadid ja nitraadid. Looduslikud säilitusained on bensoehape, sorbiinhape, salitsüülhape ning sidrunhape. 1. Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist. 2. Tänu säilitusainetele pikeneb toote müügiaeg. 3. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavd vorstidele ilusa punase värvuse. 4. Toimivad paremini happelises keskonnas. 1. Potensiaalselt kantserogeensed ühendid. Suurtes kogustes vähki tekitav toime. 2. Võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. 3. Mitmed sünteetilised säilitusained on saadud nafta baasil. 4. Viitamini B12 hävitava toimega. 5. Astmaatikutel ja hüperaktiivsetel lastel sümptomite ägenemine. Säilitusaineid leidub vorsti- ja singitoodetes,
Säilitusained E200 – E299 Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut. Säilitusained jagunevad: • sorbaadid- enim levinud E202 kaaliumsorbaat, mida kasutatakse loomasöödas ja kosmeetikas • bensoaadid- enim levinud E211 naatriumbensoaat, looduses leidub pohlades, jõhvikates, mustikates • nitraadid- nitraadid või nitritid on praktiliselt kõigi lihatoodete koostises. Kuulsaim E250 naatriumnitrit. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavad vorstitoodetele ilusa punase värvuse. Potentsiaalselt kantserogeensed ühendid. Antioksüdandid E300 - E322 Pärsivad oksüdatsiooniprotsesse, mis on tingitud ensüümidest ja vabadest radikaalidest; pidurdavad rasvade rääsumist, säilitavad toidu värvi ja lõhna. Kasutatakse nii loodusidentseid kui sünteetilisi. Kuulsaimad antioksüdandid on askorbiinhape ehk C-vitamiin E-300, E- vitamiin E-306, sidrunhape E-330, Emulgaatorid E400 – E499
Botulismi põhjustajaks on botulismikepikese poolt toiduainesse eritatud väga tugeva toimega mürk - looduses esinevatest mürkidest kõige kangem. Botulismibatsill areneb ainult hapniku puudumisel (anaeroobne mikroob). Seega on mürgistuse tekkimine võimalik karbikonservidest, singist või kalast, kus mikroob areneb liha või kala sügavamates kihtides. Botulismikepikesi võib leiduda pinnases, kalade ja loomade soolestikus. Soodsaimaks botulismitoksiini tekkimise temperatuuriks on 30...37°C. Temperatuuril alla 4°C toksiini ei teki, seega on toiduaine säilitamisel külmseadmetes toksiini moodustumine välistatud. Botulismitoksiin hävib 100°C juures mõne sekundi jooksul. Puudulikult steriliseeritud konservides võivad botilismipisikud ellu jääda, hakata paljunema ning toksiine moodustama. Koos toksiinidega produtseerib pisik ka gaase, mis põhjustab konservikarbi kaane kummitõmbumise ehk bombaazi. Toksiin võib tekkida ka toiduaine
kariloomi. II MS ajal testiti Shotimaa ühel saarel. Lambad viidi saarele, suleti kastidesse ja siis pommitati saart bakterpommiga. Siberi katku tekitaja spoorid paiskusid laiali ja lambad hakkasid surema 3 päeva hiljem. Saar oli 48 aastat karantiinis kuni lõpuks puhastati. 2001 aastal saadeti USA senaatorile T.Daschle'le kiri mis sisaldas B.anthracise spoore ja juhutumi tagajärjel suri 2 postitöötajat, nad hingasid spoore sisse ja surid katku kopsuvormi. 63. Botulismitoksiini ohtlikkus ja selle kasutamine kosmeetikas. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub mürk peensoolest, kandub verega laiali ja toimin närv-lihas sünapsis. Letaalne doos inimesele 1-2 µg. Kosmeetikas kasutatakse kortsude silumisel Botoxi süstid kortsude piirkonda. 64. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis, temperatuuril 121C.
seerumiga, vaktsineerimist toksoidiga. Profülaktikas vaktsineerimine toksoidiga, buusterid iga kümne aasta tagant. Bakterid mõmm :) 05/06 Clostridium botulinum, Clostridium difficile. Üldist. C. botulinum. G+ spoore moodustav pulk, range anaeroob. Nõudlik kasvutingimuste suhtes. 7 erinevat botulismitoksiini (A-G). Inimpatogeensed tüved toodavad lipaasi, söövad piimavalku, hüdrolüüsivad želatiini, fermenteerivad glükoosi. C. difficile G+ spoore moodustav pulk. Range anaeroob. Epidemioloogia. C. botulinum Üldlevinud, spoore pinnases üle maailma. Inimpatogeensed toksiine A, B, E ja F tootvad. Imikubotulism on sagedasem kui muud vormid. C. difficile Üldlevinud. Koloniseerib väikse osa tervete (<5%) soolestikku. Antibiootikumravist tingitud C. difficile ülekasv põhjustab
annaabi.ee 
