kui sinna satuvad C. botulinumi spoorid, mis idanevad ning hakkavad kohapeal tootma toksiini. Väikelapse botulismi põhjustab eluvõimelisi spoore sisaldava toidu söömine, misjärel spoorid idanevad lapse seedetraktis ning seejärel toimub soolestiku limaskesta koloniseerimine vegetatiivsete rakkude poolt. Seedetraktis toimub lokaalne toksiini produtseerimine. Neljas vorm on klassifitseerimata ja hõlmab erinevaid juhtumeid, mille põhjused on teadmata, ning samuti väikelapse botulismiga sarnanevaid juhtumeid täisealistel. Sümptomid Botulismi sümptomid ilmnevad 12-36 tunni jooksul pärast nakatumist, samas võib see toimuda ka 2 tunni või 2 nädala pärast. Mida kiiremini sümptomid ilmnevad, seda tõsisem on enamasti nakkus. Toidutekkelise botulismi sümptomid võivad olla erinevad: kõige kergemal juhul iiveldus, raskemal juhul aga võib nakatanu 24 tunni jooksul surra. Tavaliselt on
Mürgistuse sümptomid ilmuvad 18-36 tundi pärast bakteritega saastatud toidu söömist, peiteperiood võib aga olla ka 4 tundi või 4 päeva. Eriti ohtlikud on C. botulinum'i spoorid väikelastele (kuni 6 kuud), kelle soolestiku mikrofloora ei ole veel piisavalt välja arenenud nende spooride hävitamiseks. Nii on tunnistatud ohtlikuks väikelastele mee andmine, milles võib küllaltki sageli leiduda C. botulinum'i idanemisvõimelisi spoore. Mee seos fataalse väikelaste botulismiga on tõestatud. Botulismitoksiin kujutab endast kuue neurotoksilise valgu segu, mis blokeerivad pöördumatult nii atsetüülkoliinesteraasi vabanemist. Selle tõttu käitub lihas selliselt nagu oleks temast närv eemaldatud ning tulemuseks on ohvri paralüüs. Fataalseks saab sealjuures just hingamislihaste halvatus. Õnneks on olemas botulismivastane antitoksiin. Botulismi juhtumid on küll haruldased, kuid aegajalt neid siiski esineb. Enamikel neist
Mürgistuse sümptomid ilmuvad 18-36 tundi pärast bakteritega saastatud toidu söömist, peiteperiood võib aga olla ka 4 tundi või 4 päeva. Eriti ohtlikud on C. botulinum'i spoorid väikelastele (kuni 6 kuud), kelle soolestiku mikrofloora ei ole veel piisavalt välja arenenud nende spooride hävitamiseks. Nii on tunnistatud ohtlikuks väikelastele mee andmine, milles võib küllaltki sageli leiduda C. botulinum'i idanemisvõimelisi spoore. Mee seos fataalse väikelaste botulismiga on tõestatud. Botulismitoksiin kujutab endast kuue neurotoksilise valgu segu, mis blokeerivad pöördumatult nii atsetüülkoliinesteraasi vabanemist. Selle tõttu käitub lihas selliselt nagu oleks temast närv eemaldatud ning tulemuseks on ohvri paralüüs. Fataalseks saab sealjuures just hingamislihaste halvatus. Õnneks on olemas botulismivastane antitoksiin. Botulismi juhtumid on küll haruldased, kuid aegajalt neid siiski esineb. Enamikel neist juhtudest