· 25. juunil liitus Soome Saksamaa võitlusega ja algas Soome-Nõukogude Liidu vaheline Jätkusõda. · 3. juulil 1941 kuulutas Jossif Stalin raadiokõnes välja põletatud maa taktika, mille kohaselt tuli vaenlasele jäetaval alal hävitada kõik ressursid. Eestis jäi see ülesanne hävituspataljonidele. · 11. juulil 1941 moodustati Tallinnas Eesti NSV vabariiklik kaitsekomitee, kuhu kuulusid Vladimir Botskarjov, Nikolai Karotamm, Karl Säre, Boris Kumm ja Johannes Lauristin. · Pärast Riia vabastamist 1. juulil liikus Saksa 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. juulil laia rindena Eesti lõunapiiri. · Lätis asunud Nõukogude 8. armee (kindralmajor Ljubovtsevi juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa armeekorpuse ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel. · 3. juulil Pärnumaal võtsid küüditamise ja mobilisatsioonide eest metsa pagenud
meelevaldsete korraldustega ja järgneva relvastatud sekkumisega muutnud tavaliseks sõjaliseks okupatsiooniks, mis peatas Eesti riikluse (Warma1965:1516). K.Pätsi korraldustel puudus seetõttu juriidiline jõud. Varese valitsus oli okupatsioonivõimule alluv okupatsiooniorgan. Tollaste kommunistide mälestustest selgub, et zdanov oli Varese valitsuse kokku pannud 19.20.juuniks. Juba enne zdanovi tulekut oli N.Liidu saatkonna nõunik V.Botskarjov 18.juunil siseministriks määranud oma agendi Maksim Unti. Valitsuse koostamisel ei lastud kaasa rääkida isegi mitte kommunistide juhte, välja arvatud ehk Kominterni esindaja K.Säre. Ministreid soovitasid zdanovile saatkonna töötajad Izmestjev ja Botskarjov. Arvatakse, et Joh.Varese kandidatuuri võisid siiski esitada M.Unt või N.Andresen. N.Andresen on seletanud, et välisministriks hakkamise asjus polnud tal
kommunistlik partei): Kõrgem seadusandlusvõim kuulus ENSV Ülemnõukogule. Olemasolev riigivolikogu II koosseis kuulutas end ajutiseks Ülemnõukogu koosseisuks 7 aastaks. Ülemnõukogu Presiidiumil oli õigus väljaanda seadusi, mis hääletamisel muudeti seadusteks. Täidesaatev võim kuulus Rahvakomissaride Nõukogule. NSVL tagalas ettevalmistati spetsialiste: sekretärideks määrati Karl Säre, Neeme Ruus ja Nikolai Karotamm. Kõige kõrgemaks võimuks Eestis oli Vladimir Botskarjov. Moodustati rahvakohtud, mille kohtunikud nimetati rahvakomissari käskirjaga. Paigutati politsei ametnikud ümber. Eesti sõjavägi nimetati ümber Eesti rahvavägi ehk Eesti NSV vägi. Algasid Eesti sõjaväe ümberkujundamised punaarmee sõjaväeks, 22 laskurkorpuseks. Natsionaliseerimine: Maareformi järgi kuulutati kõik maavaldused riigiomandiks, senised taluomanikest said maarentnikud ning tühistati kõik võlad seotud maaga.
annaabi.ee 
