3. 1540 elustus Roomas Firenzes aedade ja paleede ehitus. Tähtsaim oli Villa Castello Medicitele ehitatud. Rekonstrueeriti skulptor Tribolo jooniste järgi (kuulus purskkaevude ja sinna kuuluvate skulptuurirühmade kavandaja). Seal aias on temas järel ainult Heraklese kaev (kus Heraklse kägistab verejanulist Antoniust). 4. Itaalias olid kuulsad botaanikaaiad, mis ei sostu terrassaedadega. Kuulsaim ja vamnim, mis teiste botaanikaaedade rajamist mõjutas oli Paduas Orto Botanico 1545 a. rajatud. Tänapäeval on seal Padua botaanikaaed ja säilinud vana aia jaotus ja mõned puudki 16.st sajanddist. 5. 16 saj. lõpukümmnendi Itaalia kuulsusi oli Villa Imperiale Pesarossa Aadria mere rannal. Tugevad mõjutused Belvedere aiast. , terassid, kesktelg, madalamate terasside risttelg. Õue ümbritsesid vajulised grotid, koopad, sammaskäigud. Katusele oli ehitatud promenaad ja vaatetornid. 6. Tüüpiline Itaalia renessans aed on ka Villa d'Este Rooma lähedal Tivolis
kirjeldades on kohustuslik jälgida nomenklatuurikoodeksites (vt. 14.) esi- tatud nõudeid. Taime- ja seenetaksonite autorinimede standardiseeritud lü- hendid (mille kasutamist nõuavad kõigi soliidsemate ajakirjade toimetused) on toodud teoses R.K. Brummitt & C.E. Powell (ed.), Authors of plant names. Kew, 1992. Botaanilise (aga rohkelt ka muu bioloogilise ja rakendusteaduste alase) perioodika standardlühendid on raamatus G.D.R. Bridson (comp. & ed.), E.R. Smith (ed. ass.), B-P-H/S. Botanico-Periodicum-Huntianum/Supple- mentum. Pittsburgh, 1991. Suurim botaaniline bibliograafia (autorite kaupa) koos teoste standardsete lühenditega on paljuköitelises teoses F.A. Stafleu (& E.A. Mennega), Taxonomic literature. Königstein. Selle 2. trükile on lisaks ilmunud 2 täiendusköidet, neist viimane 1993. Kasutusel olevad tai- mede, seente ja limaseente perekondade korrektsed nimed koos kommentaari- dega on toodud teoses W. Greuter et al., NCU-3. Names in current use for
kaupmehed ja arstid. Üldise, renessansiajastule omase huvi tekkimine teadmiste ja võõramaiste asjade vastu tingis nii ülikoolide loomise kui botaanikaaedade rajamise nende juurde. See õhutas veelgi taimede kogumist ja tundmaõppimist. Väärtuslikke taimi demonstreeriti algselt eraldi peenardena, hiljem hakati rõhku panema ka kunstipärasele kujundamisele. 14. saj algusest saati rajatakse botaanikaaedu - Orto Botanico - 1330 Salerno, 1333 Veneetsia, 1350 Praha, 1525 Erfurt, 1530 Marburg, 1545 Padua, 1547 Pisa, 1577 Leiden, 1580 Leipzig, 1597 Heidelberg, ka Strassbourgis, Pariisis, 1632 Oxfordis. Paljudele on saanud eeskujuks Padova botaanikaaed - botaanikaaedadele hilisemalgi ajal tüüpiline sümmeetriline neljaosaline jaotus koos selgelt eralduva rõhutatud keskosaga. ÜLIKOOLID. See arvatavasti kõige olulisem institutsioon arenes välja just keskajal - 1100. a Bologna's, 1150. a Pariisis, 1229
annaabi.ee 
