maalimiskires tunda Willem Claesz He igatsust veelgi suurema “Hommikueine luksuse järele. Hollandi homaariga”. natüürmordid on ülitoredad: lopsakad lillebuketid, jahitrofeed, kristallpokaalid, hõbekannud, luksusköites VABABAROKK JA KÕRGBAROKK • Suure kunstnikedünasti esiisa Ambrosius Bosschaert maalis vaid lillemaale ja nautis oma eluajal suurt kuulsust • Akadeemilistest ringkondadest tekkinud huvi lillede vastu on näha ka Bosschaerti maalidel, kus lilli on kujutatud suure täpsuse ja tõetruudusega, kuigi tegelikkuses eksisteerisid kõik lillekimbud vaid kunstniku ettekujutuses. • Espinosa saavutab marjade tugeva
esemetest. JUAN SANCHEZ COTAN. VARABAROKK · Cotani vaikelude erandlikkus tuleneb napist ja kaalutletud kompositsioonist, millele lisandub range geomeetria. · Ka sellel pildil moodustavad küdoonia, kapsas, melon ja kurk täiusliku kaare. · Cotani vaikelule eriomane meeleolu põhinebki kontrastil, mille loodavad täiesti argistest esemetest koosnev tagasihoidlik seade ja maali ülimalt ebatavaline kompositsioon. AMBROSIUS BOSSCHAERT. VARABAROKK · Suure kunstnikedünasti esiisa Ambrosius Bosschaert maalis vaid lillemaale ja nautis oma eluajal suurt kuulsust. · Akadeemilistest ringkondadest tekkinud huvi lillede vastu on näha ka Bosschaerti maalidel, kus lilli on kujutatud suure täpsuse ja tõetruudusega, kuigi tegelikkuses eksisteerisid kõik lillekimbud vaid kunstniku ettekujutuses. · Iga lilleliigi eelnev põhjalik uurimine andis Bosschaerti
m�rkimisv��rse vabaduse ja hooga. Bothi m�ju Saftlevenile peeti siiski l�hiajaliseks; temalt on teada ainult veel �ks v�rreldav t��, mis valmis samuti 1646. aastal. Hiljem arendas Saftleven Reini j�e ��rsete maastike panoraamse kujutamise stiili, mille poolest ta ka eelk�ige tuntud on ja mida ta viljeles kogu oma �lej��nud karj��ri jooksul. ****** Jacob van Hulsdoncki elust on teada, et ta oli p�rit Antwerpenist ning et temast sai Ambrosius Bosschaert vanema (1573 � 1621) �pipoiss Middelburgis. P�rast Antwerpenisse tagasip��rdumist registreerus ta seal 1608. aastal P�ha Luuka gildi meistrina ning j�i kodulinna kuni oma surmani 1647. aastal. Kuigi Hulsdonckil oli viis �pilast, ei teata nende t�id, v�lja arvatud tema poja Gillise omi. Bosschaerti pere eeskujul maalis Jacob van Hulsdonck peamiselt puuviljadega nat��rmorte ning lilli v�i kombinatsioone neist kahest. Teada on ka m�ningad
annaabi.ee 
