Aia üldjaotuses on rõhutatud tema ebakorrapärasust ja ühendtelgedepuudumist, mis oli märgiks regulaaraia moest kadumisele. Siin kasutati teemana alleed ehk siin avenue teed - pikk sirge allee, millel pidi olema lõpp-punk või-element (bassein, purskkaev, skulptuur, ehitis või väljak või miski eemal maastikus. Kasutati veel bosketti aia taustana kasutusel olnud metsatukk, millest Le Notre arendas regulaaraia tüüpilise elemendi. Boskettide sisse kavandati basseine, kaskaade,skulptuure. Boskett oli suur lehtpuumass. 5. Kuulus aed oli Marly-le-Roi lossis, mille lasi ehitada Louis XIV 1677-1684, arhitekt J. Hardouin-Mansart (Le Notre stiilis). Tavalist aiaparterit siin polnud, kuid seda korvas veeparter. Oma olemuselt oli esindusallee. Aia peatelge (kogu telg oli rajatud vee kasutamise ideele)ümbritses vaheldusrikas boskettide ala: cascade
Elamusrajoonide vahel pargid 19. Aedlinnade areng Eestis 20. Sajandil · Mõjutused: Eesti mõjutused tulevad saksamaalt, esimesed aedlinnad olid Tallinna lähistel, Muugas · Näited: Tamme ja Tähtvere Tartu aedlinnad, Romanovo aedlinn 20. Kadrioru park 20. sajandil (iseseisvalt) Kadriorus säilis regulaarpark, küll hooldamata kujul, kuni 1920 30. Aastateni. Siis mätastati osa diagonaalteid ja tihendati puistut boskettide sisse istutavate puudega. Regulaarne olemus säilis, vaid teedevõrgu näol. Madalamale terassile rajati purskkaev ja roosiaed
3) inglise parteris (parterre l'anglais) kasutatakse muru mustrite tekitamiseks 4) Parterre à pieces coupés, väikesteks tükkideks lõigatud parter, kasutusel eriti Hollandis lillede ja sibullille-kollektsioonide demonstreerimiseks. 5) Parterre d'Orangerie, kasvuhoone-parter, pukspuuhekkidega raamitud kruusapinnad, kuhu suvel paigutati kasvuhoonest toodud apelsini ja sidrunipuid koos pottidega (Hellström 1997). Boskettide (bosquet - väike mets) hekkideks kasutati palju valgepööki. Suuremat puudeistandust kutsuti metsaks (bois). Alleedes kasvatati tavaliselt pärna, hobukastanit ja plataani. Alleed võisid olla ühe- või mitmerealised, puud mitut moodi pügatud - poolkeradeks, koonusteks, või võlvidena. Allee pikkus ja laiuse suhe oli tähtis, samuti puude omavaheline kaugus (Hellström 1997). Varem polnud prantsuse aias märkimisväärselt terrasse