on 1100 km ja selle ala peale on kliimatingimused metsakasvuks väga erinevad. Üle 86% maismaast ehk umbes 23 miljonit hektarit on kaetud metsaga, mida on teiste Euroopa riikidega võrreldes kõige rohkem. Soome jaoks on mets kõige olulisem taastuv loodusvara. Joonis 1. Soome asukoht Euroopa kaardil (Internet 2014) 1. Looduslikud tingimused Geograafiliselt asetseb Soome mere-ja mandrikliimas, kuuludes suures osas boreaalsesse kliimavöötmesse. Kuna Soome on riigi põhjaosast lõunasse üle 1100 km 3 pikkune, siis sealsed kliimatingimused metsakasvuks erinevad riigi piires tugevalt. Mets on Soome kõige olulisem taastuv loodusvara. Sealseid metsi majandatakse jätkusuutlikult. Jätkusuutlikuks metsade majandamiseks peab lisaks puidutootmisele ja kasumi teenimisele silmas pidama ka metsade elurikkust ja teisejärgulisi metsakasutuse võimalusi (turism, marjad).
juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi. Käesolev artikkel keskendub neist kahele esimesele. · Eesti zoogeograafiline kuuluvus Üldiselt on Eesti üleminekualaks Lääne-palearktilise ja Ida-palearktilise subregiooni vahel. Loomastikus on valdavad transpalearktilise, ka holarktilise, Eurosiberi ja Euroopa levikuga liigid. Merefauna järgi (Läänemeri) kuulub Eesti Ida-Atlandi boreaalsesse subregiooni. Siseveekogude fauna põhjal kuulub Eesti Palearktilise regiooni Vahemere subregiooni Balti provintsi. Eesti on oma asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril) mistõttu põhja-, lääne-, ja idapoolsete naaberaladega võrreldes on siinne fauna suhteliselt liigirikkam. Eesti fauna koostis Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks. See on tingitud suhteliselt
Nii hakati aastal 2001 Keskkonnaministeeriumi poolt maksma loodushoiutoetust pool-looduslike koosluste hooldajatele. Võrreldes lähiriikidega on Eestis Natura alasid märgatavalt rohkem. Kui Eestis on Natura 2000 loodusaladega kaetud 16,5% maismaast, siis näiteks Rootsis on see arv 13,7%, Soomes 12,7%, Lätis 11% ja Leedus 9,9% maismaast. Meil on hea end just nimetatud riikidega võrrelda, sest kuulume Euroopa Liidu mõistes nendega ühte looduskaitselisse regiooni boreaalsesse regiooni ja seetõttu saame väita, et Eesti Natura 2000 võrgustik annab selle piirkonna metsaelupaikade soodsa seisundi tagamisele ja taastamisele väga olulise panuse. 5 Kasutatud kirjandus http://www.natura2000.envir.ee/ http://www.kalale.ee/sisu/NCw0MzU4NSwxLDAsMQ/ http://www.natura2000.envir.ee/?nodeid=14&lang=et http://www.envir.ee/1074901 http://paber.maaleht.ee/
võrgustiku alade moodustamiseks. - Liikmesriikide poolt esitatud alade piisavuse ja põhjendatuse kohta vastavas bioregioonis annab nõu Euroopa Komisjoni Looduskaitse ja Bioloogilise Mitmekesisuse Teemakeskus, kuhu on kaasatud liikmesriikide spetsialistid. Teemakeskuste juurde on loodud nn Elupaikade Komisjon ja Linnukomisjon, mis töötavad biogeograafilise e bioregiooni põhiselt. (Eesti kuulub koos Soome, Lõuna-Rootsi, Läti ja Põhja-Leeduga boreaalsesse bioregiooni ja Eesti spetsialistid on kaasatud boreaalse regiooni nii Elupaikade kui Linnukomisjoni töösse.) 7. Kui Elupaikade ja Linnukomisjon on teinud Euroopa Komisjonile ettepaneku kiita heaks liikmesriigi poolt esitatud Natura 2000 alad, siis Euroopa Komisjon kinnitab need ja vastavad alad muutuvad üle-Euroopa-Liidulise Natura 2000 võrgustiku osaks. Natura 2000 alad on linnualad ja loodusalad, mis moodustatakse vastavalt
annaabi.ee 
