15. Puistu kasvuheadus (boniteet ja kõrgusindeks). Kõrgusindeks (H100, m) saja aasta vanuse puistu prognoositav kõrgus. Puistu kasvukiiruse iseloomustaja. Määratakse peapuuliigi, vanuse, kõrguse ja boniteediklassi põhjal. Boniteet- Puistu boniteedi all mõistetakse tinglikult kasvukoha headust, seda peegeldab puistu tootlikkus. Viimane sõltub paljudest faktoritest, muuhulgas moodustavatest puuliikidest. Maailmas on kasutuses mitmesuguseid boniteerimise skaalasid, milledest mõnedel on sisendeid palju ja seetõttu on need ka kasutamiseks keerukad. Boniteerimise skaalasid on koostatud lähtudes kas metsamullast, puuliigi juurdekasvust või alustaimestikust. Meil on tunnustatud suhteliselt kergesti kasutatava nn. Orlovi boniteerimise skaala põhimõte. Selle skaala kasutamisel määravad puistu ühte või teise boniteediklassi kuulumise põhielemendi vanus ja keskmine kõrgus. Klasse on 7: tootlikkuse alanemise järjestuses on need Ia; I; II;
kohta Alfred Lillema mulla geneetilise klassifikatsiooni rajaja. Geneetiline mullastikukaart Eesti kohta. Agromullastiku rajoneerimise skeem on (on kasutuses ka tänapäeval). Osvald Hallik uuris happeliste muldade levikut ja lupjamist Eestis. Arnold Piho agrokeemik, kes uuris muldade väetamise küsimusi. Loit Reitam akadeemik, kes uuris meie muldade, klassifikatsiooni Rein Kask muldade hindamise e. boniteerimise alane uurimistöö Heino Kärblane Asutused: RPI ,,Eesti Põllumajandusprojekt" RPUI ,,Eesti maaparandus projekt" VAL (vabariiklik agrokeemia laboratoorium) 2 Mulla mineraalosa ja selle kujunemine Maa sisemuses võib esineda 4 suuremat vööd e. geosfääri, mille piires aine omadused, olek, termodünaamilised tingimused erinevad 1. SiAl vöö siliitsiumalumiinium vöö
harvendusraiet. Lageraie on lubatud mis tahes vanusega või keskmise rinnasdiameetriga männikus, kuusikus, kaasikus, sanglepikus, haavikus ja kõvalehtpuu puistus kui selle täius on 30% või vähem. 5. Boniteet - Iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. Kasutatakse Eestis M. Orlovi boniteerimise süsteemi, kus boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis. Boniteediklasse on Ia - Va kusjuures kõige parem boniteet on Ia ja kõige halvem Va. Puistud eraldatakse kui nad erinevad ühe või enama boniteediklassi võrra. Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. Kasutatakse ka kõrgusindeksit (H100). Kõrgusindeks (H100) meetrites arvutatakse enamuspuuliigile. Näitab puistu
· Riiklikku tõuraamatusse märkimisel kantakse individuaalkaardile tõuraamatu märk ja number. · Iga aasta algul kantakse individuaalkaardile andmed looma kasutamise tulemuste kohta eelmisel aastal. · Lehmakaardile kirjutatakse aasta- ja laktatsioonitoodangud ning laktatsiooniperioodi iseloomustavad andmed. · Samuti andmed poegimise või abordi, viljastava seemendamise või saadud vasika (vasikate) kohta. · Igal aastal kantakse kaardile ka loomade boniteerimise tulemused. · Viimaseks märkuseks veiste individuaalkaardil on veise väljaviimise aeg ja põhjus. · Aasta kokkuvõtete kaardile kantakse põllumajandusettevõtte koond- ja keskmised andmed aastate viisi. · Karja ajaloo kaardil kirjeldatakse lühidalt karja ajalugu ja aretussuunda, iseloomustatakse karja tõulist koosseisu ja toodangutaset etappide kaupa ning märgitakse ära väljapaistvamad loomad. · Lehmade valik on kõige täpsem tema enda toodangute järgi.
annaabi.ee 
