Pikilaine osakeste võnkumise siht ühtib laine levimise suunaga. Levib kehades, mis säilitavad oma ruumala. (ruumelastsed kehad) Lainepikkus teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul. 3. Soojusõpetus 3.1. Ideaalne gaas ja termodünaamika alused Ideaalne gaas Molekulid on punktmassid Põrgetel anuma seintega kiirus ei muutu Molekulide vastastikmõju ei arvestata Kehtib seos n molekulaarne kontsentratsioon (1m-3) k Bolzmanni konstant (1,38 10-23) T absoluutne temperatuur (1K) m gaasikoguse mass M molaarmass () - ainehulk (mol) R universaalne gaasikonstant (8,31 ) Molekul aineosake, millel on sellele ainele iseloomulikud omadused Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa Temperatuur füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on
32.Kui kõrgele lendaks gaasi molekul mis alustab liikumist maapinnalt vertikaalselt ülespoole normaaltingimustele vastava keskmise kineetilise energiaga. Kui kõrgele ta tõuseb?. Kui suur osa atmosfäärist asub sellest piirist veel kõrgemal? Mooli õhu liikumise vertikaalkomponendi keskmine energia oli 1218J/mol. See võrdub potentsiaalse energiaga 0.029*9.81*h=1218; h=1218/(0.29*9.81)=4281m. Sellest piirist kõrgemal asub veel osa, mis on määratud Bolzmanni faktoriga e-0.5RT/RT=e-1/2=0.606. 33. Aine A muundub keemiliselt aineks B, kusjuures aines B on siseenergia 24kJ/mol kohta väksem kui aines A. Missugune on ainete A ja B kontsentratsioonide suhe keemilise tasakaalu korral toatemperatuuril? E=RTlnB/A; Antilogaritmime mõlemad 24000/2436 9.85 pooled:e =B/A=e =19000. Seda ainet, mille energia on madalam, peab tasakaaluseisundis rohkem olema. 34. Küllastava veeauru osarõhk 20°C juures on 22mb
Jaotusfunktsioon – mis on Y teljel? X-teljel on molekulide kiirus m/s. y-telg omab dimensiooni dn/ndv. See dimensioon võimaldab leida molekulide suhtearvu, mille kiirused asuvad vahemikus v kuni v+dv, kui tulba pindala, mille laius on dv ja kõrgus f(v). On mõistlik küsimus, kui suur osa molekulidest omab kiirusi mingis vahemikus, nt 400-410m/s. ebamõistlik küsimus, kui suur osa molekulidest omab kiirust täpselt 400m/s, sest vastus sellele on: niisuguseid molekule ei ole. Bolzmanni faktor näitab kui suur osa molekulidest on võimeline mingiks keemiliseks reaktsiooniks. Ensüümid ei muuda reaktsiooni kulgemise energeetilist lõppefekti, küll aga vähendavad oluliselt vahepealset energiabarjääri, aktivatsioonienergiat. Keemiline tasakaal on olukord, kus reaktsiooni kiirused edasi- ja tagasisuunas on võrdsed. Tasakaalu minek on seda kiirem mida väiksem on aktivatsioonibarjäär, aga barjääri suurusest ei muutu lõpptulemus.
elastsed 3)nii hõre, et puuduvad molekulide vastastikmõjud. Võib Ep mitte arvestada. PV/T=const MKTPV Võrrandi tuletamisel vaadeldakse molekulide absoluutselt elastseid põrkeid vastu seina. MKTPV väidab, et gaasi rõhk p sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast Ek ja molekuli massist m järgmiselt: p=nmv2 / 2 = nEk sellest järeldub, et...(§43) 42. Molekulide keskmine kineetiline energia ja selle mõõt Ek=mv2/2=3/2kT; k-Bolzmanni konstant 1,3810-23 J/K; T-absoluutne temperatuur. 1 3/2*1,3810-23 . 43. Ideaalse gaasi olekuvõrrand(Clapeyroni - Mendelejevi võrrand) seob omavahel gaasi olekuparameetreid: rõhku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul: p V = n R T , kus n on gaasi moolide arv (n=N/V; N/Na=m/M); R=kNa- universaalne gaasikonstant. 8,31 J / (K mol) ; p1V1/T1 = p2V2/T2 p1V1/T1=const. 44. Isoprotsessid gaasist ühest olekust teise ülemineku protsess, mille korral on üks parameetritest jääv
annaabi.ee 
