põhjasõja käik Peeter I - venemaa valitseja 1682 - 1725 tahtis euroopaga kontakti tahtis vene riiki moderniseerida, läänelikumaks muuta tollal polnud venemaal kontrolli mereteede üle eesti ja liivimaa pidid minema poola võimu alla läksid venemaa külge pidas kõike euroopalikku väga tähtsaks eelistas vuntsi habeme üle tema bojaaridele oli kehtestatud habememaks, sest habe polnud läänelik hakatakse suitsetamist propageerima, sest see on läänelik (varem oli keelatud) lahkub venemaalt 2 aastaks - ennekuulmatu sõdurite seas seetõttu mäss ringreisil euroopas õpib laevaehitust, oli suur merefanatt õppis amsterdamis, peterburis väga palju kanaleid nagu amsterdamis ja üsnagi koopia taani sunnitakse sõjast välja 1700 augustis narva lahing 1700
Sajandil oli olemas kali. Kalja valmistamisel tehti seda korraga suurtes kogustes 500 1000 liitrit. Lisaks joogile oli kali paljude toitude valmistamise alus, näiteks külmad supid. Tugevamaitselist liha (nt lammas) keedeti või küpsetati kaljas. 15. Sajandist võib kirjanduse andmeil kokku lugeda 600 erinevat kaljaliiki. Peale kalja joodi meejooke, mõdu, kasemahla nii värskelt kui kääritatuna. Õlu tuleb 1284-nda aasta paiku. 1386. aastal demonstreeris Genova saatkond Moskva bojaaridele ja apteekritele akvaviiti. On teada, et esimese kange alkoholi ,,vodka" valmistamiseni jõuti Moskva kloostrites aastate 1440 ja 1470 vahel. Laiemalt hakkab vodka levima 15. Saj. lõpust ja 16. Sajandil. Mõistel ,,vodka" oli tollel ajal hoopis teine sisu, võrreldes tänapäevaga. Vodka oli ravimtaimedega maitsestatud ja määratlemata kangusega jook. 1552. Aastal avatakse Moskvas kremli vastas esimene ,,restoran" . See oli avatud vaid opritsninatele (tsaari politsei- ja
Kohalike bojaaride võimsus oli seletatav ka Novgorodis valitsenud majandusliku korraldusega kus põhilisel kohal olid kaubandus ja tööstus mis aga eeldasid head juhtimist ja koostööd millega bojaarid edukalt toime tulid. Samuti tegelesid bojaarid laialdaselt raha laenamise ja erinevate ettevõtmiste finatseerimisega mis tõi neile suurt tulu. Bojaaridest järgmise astme moodustasid kaupmehed kes sõltusid suuresti bojaaridest ja olid sageli ainult edasimüüjad(kaup kuulus reeglina bojaaridele) 24. Käsitöö ja kaubandus Novgorodis Novgorodi peamine tulu tuli kaubandusest ja käsitööst. Linna juhtisid ja kapitali kontrollisid bojaarid, neist järgmine kiht olid kaupmehed kes tavaliselt olid ainult vahendajateks st et kaup kuulus tegelikult bojaaridele. Linnas oli ka arvukalt käsitöölisi ja paljud tänavad said nende järgi nime. Bojaarid kontrollisid ka käsitöölisi laenates neile toorme jaoks raha ja olles ise ka peamisteks tellijateks. 25
tegeles Kiievi asjadega). 1147. a kutsus ta venna Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitsi kohtumisele paika nimega Moskva. Seda aastat loetakse Moskva esmamainimise aastaks. 1156. A laskis ta sinna ehitada puust linnuse. Ta järglane Andrei Boboljuvski (1157-1174)- vallutas Kiievi, tapeti. Pärast isa surma 1157 valis bojaaride ja kaupmeeste kogu Rostovi-Suzdali vürst- konnas Andrei Vladimiri, Rostovi ja Suzdali vürstiks. Algul sai ta toetuda eelkõige bojaaridele. Varsti aga ümbritses vürst end teenistuslastest, osalt isegi mittevabadest koosneva kaaskonnaga. Sellega jättis ta end ühelt poolt ilma bojaaride poolehoiust, II poolt aga sai ta endale rajada ustava ja löögijõulise ametnikkonna. Andrei isevalitsejalik käitumine teiste Rjurikovitside ja bojaaride suhtes tõi lõpuks kaasa ta mõrvamise 1174. Vürstivõimu laiendamine ja konflikt väljapaistvate bojaaridega kutsus esile vandenõu, mille tulemusena ta tapeti ööl vastu 29. juunit 1174
annaabi.ee 
