mahajäänud riigi moderniseerimine Euroopa eeskujul. Ta tegi pika ringreisi oma valitsusaastate alguses Euroopa maades, tutvus seal riigikorralduse, linnaehituse ning tehnika- ja teadussaavutustega ning õppis mitu kuud Hollandis laevaehitust. Kui ta Venemaale tagasi läks, hakkas ta seal kohe ehitama merelaevastiku, arendama trükitööstus, reformima riigi valitsemist ning rajama euroopalike teadusasutusi. Venemaa pidi euroopalikuks saama ka väliselt. Peeter lasi bojaaridel habemed maha ajada ning käskis neil kanda euroopalikke riideid. Need muudatused põhjustasid palju pahameelt, sest habet peeti väärikuse näitajaks ning senised pikad lambanahksed kasukad sobisid Venemaa karmi kliimasse oluliselt paremini kui Prantsuse lõikega rõivad. Need, kes habet maha ajada ei tahtnud, pidid hakkama maksma habememaksu. Peeter I reformide kaugemaks eesmärgiks oli Venemaa majandusliku ja sõjalise võimsuse kasvatamine ning riigi suurendamine
soodsatest tingimustest- hea geograafiline asend varjaagide juurest Keekasse viiva veetee alguses, samuti jäi ta pikka aega puutumata sõdadest.12 saj oli ta üks suuremaid Vana-Vene ja ka euroopa linnu. Novgorod asus Volhovi jõe mõlemal kaldal, ilmeni järve vahetus lähedusese. Idakaldal asuvat osa kutsuti tänu seal olevale turule Torgovajaks. Läänekaldal asus Kreml ja peale Sofia katedraali valmimist hakati seda kutsuma Sofiiskajaks. Linna valitsemisel oli kõige olulisem roll bojaaridel. Linna juhtima valiti eliidi hulgast tegelasi, ja nii oli peagi võimalik bojaariks ainult sündida. Oluline ka see et erinevalt teistest linnadest ei olnud sealsel vürstil õigust makse kogude ja selle õiguse jättis bojaaride ladvik endale.Novgorodi bojaaridel oli õigus ise omale vürste kutsuda/valida. Kui vürst kutsuti tehti temaga leping ja kui veetse otsustas et vürst on jama aeti ta lihtsalt minema. Novgorodi vürstid vahetusid väga
Taani ja Poolaga, kes tahtsid sõdida Rootsiga. Sellest tuligi tulevane sõda Rootsiga Põhjasõda (1700 1721). See tegi Vene riigist Vene impeeriumi. Vene senat andis Peetrile imperaatori tiitli. Sõda muutis ka Vm territooriumi; Vm sai endale Baltikumi. Esimestel aastakümnetel muutus Vm positsioon Euroopa riikide kontekstis. Poliitiliselt oli see kätte võideldud. 3 Kultuur. Ühiskonnaelu oli väga ritualiseeritud. Vene bojaaridel olid ülemäära pikad varrukad riietel st nad ei pea tööd tegema. Riiete tegumood oli muidu kõigil ühiskonnakihtidel enam-vähem sarnane. Peeter I isa tsaar Aleksei Mihhailovits oli väga haritud inimene, kirjanik. Tema välimus oli reglementeeritud ta kandis kulda ja karda, kostüüm oli raske ja ta pidi aeglaselt liikuma see näitas inimese võimu. Riietuse reformidest veel kaotati habemed, juurde tuli parukas. Kui Peeter I naasis Euroopast, siis nõudis ta esimese asjana
annaabi.ee 
