1605. aastal kukutas Vale- Dmitri Poola ning üle tulnud Vene väeüksuste toel Fjodor Godunuv, kes oli Boriss Godunovi surma järel troonile tõusnud. Godunovid hukati, - välja arvatud printsess Ksenja, keda Vale-Dmitri pidas konkubiinina. Päris-Dmitri ema Maria Nagaja oli sunnitud Vale-Dmitri oma pojaks tunnistama. 1606. aasta mais abiellus Vale-Dmitri Poola aadli soost Marina Mniszechiga, kes säilitas oma katoliku usu, vihastades sellega õigeusu kirikut ja bojaare. 1606. aastal 17.mail kukutasid Vale-Dmitri vandenõulased Vassili Suiski juhtimisel. Vale-Dmitri tapeti, tema surnukeha põletati ja tuhk tulistati kahurist Poola suunas. Vale-Dmitri I surma järel ilmus Poolast peagi uus isehakanu, kes nimetas end taas Dmitriks. Uue Vale-Dmitri väed jõudsid 1608. aasta suvel Moskva alla ja kuigi linna vallutada ei suudetud, jäid nad sinna mitmeks aastaks.
Narõskina. Peetri sünnipäev langes Dalmaatsia Iisaku mälestuspäevale. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest.laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata noori aadlikke (bojaare) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa- reisile. Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse".Pärast lüüasaamist Narva lahingus 1700 uuendas ta relvajõud: moodustas alalise sõjaväe ja sõjalaevastiku, sealhulgas sulatas ta kirikukelli ümber suurtükkideks.1704 jätkas ta Eesti- ja Liivimaa vallutamist, vallutades Tartu ja Narva. Peeter viibis isiklikult Tartu piiramisel ning suunas suurtükituld. 1708
Palvekirja taga oli Ivani ümber koondunud nõunikerühm, kuhu kuulus valitsusametniku poeg ja tsaari lapsepõlvesõber Aleksei Adasev, kroonuametnik Ivan Viskovatõi ning Blagovestsenski peakiriku ülempreester Silvester. Mõni ajaloolane nimetab seda nõunikerühma Valitute raadaks. Pole päris selge, mil määral Ivan ise poliitikat suunas. Üks allikas väidab, et reformikava töötati veebruaris 1549 välja bojaaride ja kõrgemate vaimulike ühisnõupidamisel. Ivan karistas bojaare nende saamahimu ja kuritarvituste pärast ja teatas alamrahva palvete ja kaebustega tegeleva Palvekirjade Kantselei loomisest, selle eesotsa sai Adasev. Samal ajal piirati maakondade asehaldurite (namestniki) võimu väikeaadli üle. 1549.aasta nõupidamisele järgnes terve rida sarnaseid. Komme pidada väikeaadli, bojaaride ja vaimulikega nõu viis Maakogu (Zemski sobor) loomiseni. Maakogu tasakaalustas bojaaride
Edasiseks pealetungiks Türgi Osmanite riigi aladele aga oli takistuseks avamerelaevastiku puudus Venemaal, Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised: maavaldajad ühendati "kumpanstvotesse". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama. Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata nooriaadlikke (bojaare) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile. Peeter I viibis Pjotor Mihhailovi nime all Lääne- Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. 1700. aastal alustas Rootsiga Põhjasõda, et vallutada Venemaale pääs Läänemerele. Pärast Narva all lüüa saamist reformis sõjaväge (moodustas regulaararmee, laskis ehitada sõjalaevastiku, asendas välismaised ohvitserid
Edasiseks pealetungiks Türgi Osmanite riigi aladele oli aga takistuseks avamerelaevastiku puudumine Venemaal. Peetri algatusel hakati välja töötama suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks kehtestati uut liiki koormised: maavaldajad ühendati "kumpanstvotesse". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama. Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata noori aadlikke (bojaare) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile. Umbes samal ajal ilmnesid esimesed märgid rahulolematusest Peetri poliitikaga. Aastal 1697 esitas munk Avrami tsaarile palvekirja, kus ta osutas tsaari tegude ebaõigsusele ning tema käitumise vastuolule traditsioonidega. Pisut hiljem avastati suureulatuslik vandenõu, mis on tuntud "streletside ülestõusuna" (1698). Mõlemal korral said teisitimõtlejad ja vana aadlikorra esindajad range karistuse
Riskuppelkirik on valmistatud puidust 989. a. puidust. Hiljem on seda taastatud aastatel 1030-1045 ja 1045-1050. Kirikul on 6 kuplit. Praeguse Venemaa vanim kirik. 11.saj. peale vana kiriku põlengut kutsuti meistrid Konstantinoopolist, kes võtsid uue hoone ehitamisel eeskuju Konstantinoopolis asuva Sofia katedraalist. Kirik ehitati pae- ja telliskividest. Katedraal oli nii vaimuliku kui ka poliitilise elu keskuseks. Sinna on maetud Novgorodi vürste, peapiiskoppe ja rikkaid bojaare. Kiriku siseseintel on kohati säilinud vanade, 11. ja 12. saj seinamaalide fragmente. Peakuplil istub tuvi, kes legendi järgi oli peale 1570.a. linna rüüstamist verest punaseks värvunud Volhovi nägemist katedraali kupli otsas õudusest kivistunud. Peale 17. sajandi renoveerimist on katedraal 13 barokse kupli ja 6 tornikiivriga. Monument "Tuhat aastat Venemaad" Asub samuti Kremli põhjaosas. See on valmistatud pronksist. Monumendil on 129 figuuri ning see kaalub 100 tonni.
Rostov-Suzdali vürstiriiki. Peale isa surma palusid sealsed bojaarid teda endale valitsejaks eesmärgiga lõpetada pidev vürstide vaheteamine. Asudes R-S troonile ajas ta sealt kõigepealt minema oma nooremad vennad, sama juhtus ka isa bojaaride ja lähikondlastega. Pealinna viis üle oma osastisvaldusse-nooruslinna Vladimirisse ja sellest ajast hakatigi kutsuma Vladimir-Suzdalimaa(pealinn sinna kuna seal polnud veetset ja tugevaid bojaare). Viis ellu suuri ehituspaane mis pidid näitama tema plaani kinnistuda Kirde Venes ja teha lõpp senistele vürstide kohavahetustele. Peagi oli Vladimir juba vanemaks linnaks Rostovile ja Suzdalile. Üritas Konstantinoopolist saada heakskiitu plaanile luua Vladimirisse oma metropoolia kuid see ei õnnestunud. Valitsemis ajal tegi kõik et Vladimir-Suzdalimaa tähtust tõsta, nt tuues ettekäändeks vaidlused Kiievi trooni pärast saatis omale ustavad vürstid sinna ja alasi Kiievi
annaabi.ee 
