Üldandmed Aatomnumber: 31 Aatommass: 69,723 Oksüdatsiooniaste: III, (I) Elektronegatiivsus: 1,81 Sisaldus maakoores: 18 g/t Sulamistemperatuur: 29,8 oC Keemistemperatuur: 2227 oC Tihedus: 5,9 g/cm3 Levimus, avastamine Haruldane, looduses hajutatud element, maakoores levimuselt 34. kohal. Esineb Zn-, Pb- ja Al-maakides, kivisöes. Avastas L. de Boisbaudran 1875. aastal spektroskoopilisel meetodil, uurides Zn- mineraali sfaleriiti. Ga nimi tuleneb avastaja kodumaa ladinakeelsest nimest Gallia. Keemia ajaloos nimetatakse galliumi avastamist D. Mendelejevi perioodilisussüsteemi kinnitajaks, kuna tema arvutuste kohaselt oli tabelis Al all tühi lahter, millesse kuuluva elemendi tunnuseid ta ennustas imekspandava täpsusega. Et Ga lihtainena saada, pidi avastaja töötlema 4000 kg sfaleriidi tooret, millest
hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks(Ar). Broomi(Br) avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Berülliumi(Be) avastas 1798. N. L. Vauquelin. Metallilist berülliumi sai esimesena F. Wöhler 1828. a. Düsproosiumi(Dy) avastas ühenditena 1886. aastal prantsuse keemik F. Lecoq de Boisbaudran (1838-1912). Lihtainena avastati düsproosium 1906. aastal. Fermiumi(Fm) avastasid 16 jaanuaril 1953a. ameerika teadlane A. Ghioroso tuumaplahvatuste saadustes. Selle tekkimisel oli uraanituum neelanud 17 neutronit. 100. element nimetati Enrico Fermi auks fermiumiks. Henning Brand Hamburgist püüdis valmistada "filosoofilist kivi" uriinist. Sel eesmärgil aurutas ta kokku suure hulga uriini ja kuumutas õhu juurdepääsuta pärast
Oma element on ka maa kaaslasel Kuul – see kannab Kuu ja kuujumalanna järgi nime seleen. Planeetidega seotud nimesid kannavad keemilistest elementidest plutoonium, uraan, neptuunium. Populaarne on olnud nimetada planeete ka maailmajagude, riikide, pealinnade, külade ja teiste geograafiliste kohtade järgi. Nii on meile tuntud ameeritsium ja euroopium. Prantsusmaa järgi on nime saanud koguni kaks elementi: pealinnas Pariisis avastati frantsium ning prantsuse teadlane Boisbaudran nimetas enda saadud elemendi Prantsusmaa muistse nime eeskujul galliumiks. Saksamaale on pühendatud germaanium, Poolale poloonium, Venemaale muistse nime järgi ruteenium; ka Skandinaavial on oma element skandium. Huvitav oleks ehk märkida, et üks väike Rootsi küla on oma mineraalide tõttu andnud maailmale tervelt neli elementi: nii on Ytterby küla järgi saanud nimetuse erbium, terbium, ütrium, üterbium.
nahaparkimine. Al.hal enamasti kloriidi. Sulamid: Al kasut peamiselt sulamitena (ehitised, konservipurgid)-rooste kindlad, kerged, vastupidav koormusele ja temp, väikese tihedusega, hästi töödeldavad, peedeldavad valgust hästi. Biotoime: on inimorganismis alla 50 mg ja saab iga päev 2-3 mg, mis ladestub maksas, luudes, peaaju hall – olluses, pole andmeid, et seel oleks kasulikke funktsioone.al toksilisuse kohta on palju eri andmeid Gallium(Ga) - Avastas de Boisbaudran spektraalanalüüsiga 1875. Nimetus pr..ma järgi- gallia. Tihedus 5,9.(mendelejev ennustas ette). Sisaldus maakoores. pole väike, kuid hajutatud- raske eraldada, kallis. Pooljuht-omadustega ühendite saamiseks (nt GaAs). Kasut: Metalli kujul kasut: eriotstarb.peeglid, termomeetrid, külmjootmine, kergsulavad sulamid, lisand klaasimassis. OM: Ga-helehall sinakaläikega met. ülikergsulav, pehme, omane on allajahtumine, vedel Ga paisub jahtumisel. Keemislistelt om. sarnaneb Al.ga. : veega tav
ka e m ailide ja eriklaasid e tootmis el ,nahaparkimis el , ke e mi alab orite s, biotehnolo o gia s , (pea m . puhv erlahu s e n a ) . Alumiinium: Avastajaks pe etak s e Friedrich Wöhler'it (1827) ; Kasutataks e: ehitus e s (24% ), pakke m at d, kons ervipurgid (17%), elektrotehnika s (10% ), tarbekaup a d e tootmis el (8%). Suur e m osa Alst kasutataks e sula mite kujul . Gallium: Avastas P.E.Lec o q de Boisbaudran 1875 sp ektraalanal üü siga . Ga heleh all sinaka läikeg a metall, ülikerg s ulav, peh m e ; Ei ole väga "helkiv" m etall: sulas oleku s pe e g el d a b tagasi ; 88% lang eva st valgus e st (tahkelt vähe m ) sellegip o ol e st ; kasutataks e eripe e glite valmista mis e k s (sula m etalli saab ; peale kanda isegi pintsliga). ; Ainus m etall, mida saab sulatada peo p e s al . Ga le on oman e
Kuigi Al sisaldus ööpäevases ratsioonis on keskmiselt 22 mg, omandab organism sellest vaid 1 mg. Tuleks regulaarselt tarbida fluoriide vm. ühendeid, mis viivad Al liia organismist välja (Geograafilise patoloogia seisukohast on tähelepanuväärne, et USA kõrgendatud fluorisisaldusega regioonides esineb vanadusega seotud nõrgamõistuslikkust vähem). 3.4. Gallium 3.4.1. Elemendi ja lihtainena 3.4.1.1. Avastamine, leidumine, saamine, kasutamine Avastas P.E.Lecoq de Boisbaudran 1875 spektraalanalüüsiga Pürenee tsinkläigus (sfaleriit ZnS) – 0,5% Ga (taval. vähem) (avastanud veel Sm, Dy) - element nimetatud Prantsusmaa (Gallia) järgi Mendelejev ennustas Ga omadusi (eka-alumiinium) 5 a. enne avastamist Peale eraldamist määras avastaja Ga tiheduseks 4,7 g/cm3 (avaldas andmed kirj.-s). Mendelejev kirjutas avastajale oma prognoosist: tihedus peaks olema 5,9 - 6,0 (õige ongi 5,9)
annaabi.ee 
