Otsused „Kirjakeele teatajas 1979-1983“, näit tegelema-tüübi rööpvormid: tegeleda-tegelda Kirjakeel taasiseseisvunud Eestis Kirjakeele kasutusala on laienenud o võrokeste, mulkide ja kihnlaste (identiteedi tugevnemisega), o murdeliste kirjakeelevariantide tekkimine, o lisandunud internetisuhtluse keel, o suurenenud inglise keel osatähtsus al1990. aastatest, keeles kõrvuti nii tsitaatlaenud kui kohandatud kujud (boyfriend – boifrend, cover – kaver). Enamik uusi laensõnu kultuurilaenud, mis tulnud koos mõistega, teine osa on võetud sünonüümiks (vajaduseta) (kreisi `hull`, kaif `joove´ + diil, drink, luuser – slängiliku varjundiga) Varem mõjutas keelt raamatutekst, siis nüüd ajakirjandusväljaannete keelkasutus. Meediakeel on aga viimase 20 a jooksul lähenenud argikeelele, taotledes kujundlikkust ja vahetust, distantseerudes varasemast kuivast ametlikkusest ja bürokraatlikkusest.
teenida. Kerttu Rakke kohta on sageli öeldud, et tema naistegelased on ülbed ning sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on väga haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi nagu näiteks Marilyni puhul ka joomiskirg. Sageli on autorit nimetatud ka naisnaturalistiks. Kõnekeelsed väljendid on vahendid tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Marilyn kasutab mõnikord tänapäevalikke väljendeid näiteks ,,boifrend'', ,, inf'' ja,, keiss'' ning muud inglis pärased väljendid. Tema üleüldine kõnepruuk on lihtne ning selge. Kasutab väga levinud sõnu ning kõne on lihtpärane, võõrsõnu pole. Mõnel puhul paneb lausa üllatuma, millist kõnepruuki Kerttu Rakke kasutab, näiteks võib Marilyni suust kuulda selliseid sõnu nagu kemps,pilapoe peerukott ja Peeruprintsess. Lisaks sellele loobib ta ka roppsõnu. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on
· seks, suguelundid · kool/õppeained · suhtlusfraasid: mine ära, tervitus, hüvastijätt · hinnangud: vahva, vilets · kehaosad: tagumik, rinnad, nägu · rõivad: jalanõud · biotoimingud/tabutoimingud: väljaheited Allikad · raie ehk abstsisioon: resto, süst, võim · tuletus: -kas, -a, -e, -s jt: Pillekas, jota, kohve, kots · laenamine võõrkeeltest: inglise, soome, vene: stoori, boifrend, tsau · ülekantud tähendus, keelemäng, metafoor ja personifikatsioon: kapsauss, atleet, Pekka · lühendid: TIPP, kurjategijate tätoveeringud · tähemäng ehk logogriif (häälikute ärajätt, lisamine või ümbertõst): barakkstiil, pikapäkk, möladraama · metatees: perutava hobuse norse, lank on puhe · kontraktsioon: Marjustin, ajamatjus Õpilassläng 1920/30 ja 1990. aastad · Tavaliselt peetud kiiresti muutuvaks, osa sõnavarast väga püsiv
annaabi.ee 
