Hiidmürkel Mürkel Mürklilised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened Morchella elata Morchella Morchellaceae Pezizales Pezizomycetes Ascomycota Fungi Kurrel, böömi sõrmkübarseen Kurrel Mürklilised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened Ptychoverpa bohemica Ptychoverpa Morchellaceae Pezizales Pezizomycetes Ascomycota Fungi SAMBLIKUD Tundra-neersamblik Neersamblik Kilpsamblikulaadsed Kottseened Seened Nephroma arcticum Nephroma Nephromataceae Peltigerales Lecanoromycetes Ascomycota Fungi
defenestratsioon: 23. mail 1618 viskasid protestantidest aadlikud Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja (sks Prager Fenstersturz). Kuigi aken oli maapinnast ligi paarikümne meetri kõrgusel, jäid kõik ellu, maandudes sõnnikuhunnikus. Sekretär, kelle keiser hiljem aadliseisusesse tõstis, sai uueks nimeks Hohenfall – kõrgeltlangenu. Tšehhide eestvõttel moodustatud konföderatsioon (Confoederatio Bohemica) liitis Habsburgide vastu Böömimaa, Määrimaa, Sileesia ja Lausitzi seisused ning Austria evangeelsed linnad. 27. augustil 1619 valisid seisused Prahas uueks kuningaks Pfalzi kuurvürsti Friedrich V, protestantliku uniooni asutanud Fredrich IV poja. See tähendas lahkulöömist Habsburgidest. Päev hiljem, 28. augustil valiti Saksa keisriks Ferdinand II [1619–1637), fanaatiline katoliiklane, kes oli pälvinud juba varem,
mail 1618 viskasid protestantidest aadlikud Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja nendega kaasasolnud sekretäri aknast välja (Prager Fenstersturz). Kuigi aken oli maapinnast ligi paarikümne meetri kõrgusel, jäid kõik ellu, maandudes sõnnikuhunnikus. Hiljem keisri poolt aadliseisusesse tõstetud sekretär sai uueks nimeks Hohenfall kõrgeltlangenu. Tsehhide eestvõttel moodustatud konföderatsioon (Confoederatio Bohemica) liitis Habsburgide vastu Böömimaa, Määrimaa, Sileesia ja Lausitzi seisused ning Austria evangeelsed linnad. 27. augustil 1619 valisid seisused Prahas uueks kuningaks Pfalzi kuurvürsti Friedrich V (protestantliku uniooni asutanud Fredrich IV poja). See tähendas lahkulöömist Habsburgide võimu alt. Päev hiljem, 28. augustil valiti Saksa keisriks Ferdinand II (161937), fanaatiline katoliiklane, kes oli