Naistel on haigestumus suurem kui meestel, mis on arvatavasti tingitud sellest, et nende nahk on õrnem ja enamasti vähem kaetud. Nii tööl kui majapidamises puutuvad paljud naised kokku mitmesuguste lahustite ja pindaktiivsete ainetega, mis võivad olla nahavähi teket modifitseerivaiks tegureiks. Pesemisvahendite vähkitekitavad omadused ei ole küll tõestatud, kuid eemaldades nahalt rasu, kahjustavad nad nahka ja loovad eeldused kantserogeenide toimeks. (Bogovski jt 1989.) Inimesed, kelle nahas on rohkesti pigmendirakke või kes päevituvad kergesti, haigestuvad harvemini. Nahakasvajate klassifikatsioon põhineb nii koel, millest kasvaja pärineb, samuti kasvaja hea- või pahaloomulisusel. Sõltuvalt sellest, millistest naharakkudest kasvaja areneb, jagatakse nahavähk kaheks: basaalrakuline vähkkasvaja ehk basalioom ja lamerakuline vähkkasvaja ehk skvamoos, millest viimane on kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. (Labotkin 2004.)
Neid võidakse mitte märgata ja veri avastatakse mikroskoopilisel uurimisel. Ilmne veriköha on juba laguneva vähi tunnus. Üks sagedamaid nähte on aeg-ajalt esinev vilistav heli hingamisel. Mõnikord vaevab neid hingeldus, algul lühiajaliste, hiljem järjest pikenevate ja süvenevate hoogudena. Valu rindkeres tekib siis, kui kasvaja areneb kopsu perifeersemas osas ja kaasnev põletik ärritab parietaalselt pleurat. Sageli tõuseb kehatemperatuur (Bogovski, Loogna, Rahu 1989). Kopsuvähi ravi Mitteväikeserakulise kopsuvähi tervendav ravi on võimalik üksnes kasvaja ja tema levikuteede kirurgilisel eemaldamisel. Lokaalse kasvajavormi korral on kirurgilise ravi valikmeetoditeks lobektoomia ja pneumonektoomia. Operatsiooni käigus eemaldatakse kopsu üks sagar või terve kops ühelt poolt koos mediatsinaalsete lümfisõlmedega. Kui teine kopsupool on normaalne, mida
NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71).
Juba 1999. aastal hakati katseliselt rakendama uut, eelkõige televisiooniülekannetele sobivamat, süsteemi mängu võitmiseks on tarvis võita kolm geimi, kusjuures üks geim mängitakse 7 punktini (geimi lõpus viigiseisul 6:6 võib servi vastuvõttev pool valida, kas jätkatakse mängu veel ühe või kahe punkti võiduni). Maailmameistrivõistlustel peaks uus süsteem esmakordselt kasutust leidma 2002. aastal. MEISTREID EESTIST Jüri Tarto, Jaak Nuuter, Boris Bogovski, Alfred Kivisaar, Peeter Pajumägi, Aleksander Adojaan, Tiit Vapper, Henry Aljand, Peeter Munitsõn, Ain Matvere, Kalle Kaljurand, Andres Ojamaa, Heiki Sorge, Raul Must, Helle Mall Pajumägi, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Marika Dolotova, Mare Reinberg, Ann Avarlaid, Terje Lall, Anneli Lambing, Kairi Viilup, Liia Dubkovskaja, Kelli Vilu, Kati Tolmoff, Piret Hamer, Helen Reino, Karoliine Hõim. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda , et sulgpall on läbi aegade mängitud mäng
kui täiskasvanutel ja muutub venivaks järk-järgult lapse vanemaks saades. Vastsndinutel on ka väga minimaalne hingamisvaru ja kopsuhingamise kompenseerimisvõime, mistõttu tuleb hingamise abistamisel olla kiire (Kallas jt 1999, Tsaikina 2005). 4. INTUBATSIOON LASTEL 4.1. Intubatsiooni olemus ja intubatsiooni viiside eelised ning puudused lastel Intubatsioon on hingamistoru ehk intubatsioonitoru paigaldamine trahheasse, hingamise säilitamiseks (Bogovski 2004). Endotrahheaalse intubatsiooni viise on kaks. Üks võimalus intubatsioonitoru viia trahheasse on nina kaudu ehk nasotrahheaalselt, teine võimalus intubatsioonitoru viimiseks on suu kaudu ehk orotrahheaalselt. Laste intubeerimisel kasutatakse nii nasotrahheaalset kui orotrahheaalset intubatsiooni ning millist meetodit eelistatakse, sõltub suuresti osakonna praktikast ehk intubatsiooni teostajate praktilisest kogemusest ja harjumusest
annaabi.ee 
