V: ,,Loomus rahuldub vähesega, ent miski ei rahulda aplust" 13. Mis õnn parandab halbu inimesi ja mis õnn ei tule neile tegelikult kasuks? V: halb õnn parandab halbu inimesi, aga hea õnn ei tule neile tegelikult kasuks 14. Kas Jumala etteteadmine ja inimese vaba tahe on Boethiuse meelest vastuolus? V: ei ole 15. Kas Boethius vastandab kristlust ja filosoofiat (uusplatonismi)? V: ei 16. Millist kahte filosoofi on nimetatud ,,ristiusustatud uusplatonistideks"? V: Augustinust ja Boethiust 17. Kelle filosoofia tundmine Lääne-Euroopas piirdub 13. sajandini, vaid Boethiuse tõlgitud loogikateostega? V: Aristotelese 18. Milline austav tiitel on Boethiusele antud? V: viimane roomlane ja esimene skolastik 19. Mis on skolastika? Mida tähendab schola ladina keeles? V: skolastika on kristlikku õpetust ratsionaalselt ehk mõistuspäraselt käsitlev koolkond; schola on kool ladina keeles 20. Mis on Boethiuse filosoofia keskne mõte?
Eetos-muusika vaimne mõju. Miks teame antiikmuusikast nii vähe? Õpime muusikat teistmoodi, pole ettekujutust, Materjale pole palju Kultuuri katkestus-võib oletada, et kreeka muusika mõjutas kristlasi, kuid teisest küljest ei pruukinud paganlike kreeklaste matkimine kristlastele meelejärgi olla. Kuid kindlasti on Euroopa muusikat mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel peetkase filsoof Boethiust. KESKAEG 1 Varakristlik muusika Kristluse sünd Palestiinas. Öeldi lahti paganlikest eesmärkidest Muusika eesmärk oli läheneda Jumalale Võeti vanast ajast üle ühehäälsus Varakristlikud hümnid-keskuseks Rooma ja Milano-piiskop Ambrosius. Temaga seostatakse sümboolselt lääne kirikumuusika sündi. Tema järgi nimetati ambroosiuse laul. Rooma suurem tähtsus kasvas, kui
Uusplatonism ehk neoplatonism on 3. sajandil tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid Plotinos ja Ammonios Sakkas. Uusplatonismis maailm erinevate olemistasandite oli astmestus (hierarhia), mille tipus seisis ,,ainuline" (kr hen), kellest lähtus kõik olemasolev. Uusplatonistlik filosoofia paljud mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt. Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s. 480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks". Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Patristika hõlmab algkristlusele järgnevat kirjandust 2. sajandi keskelt kuni skolastika alguseni Euroopas 7.8. sajandil. 2. ja 3. sajandi apologeedid Justinus ja Tertullianus kirjeldasid kristlust antiikfilosoofia vahenditega,
Peale Chrysippost kirjutati Kreekas küll mitmeid kommentaare Aristotelese ja Chrysippose teostele, aktiivne loogikauurimine aga jäi soiku. 2.2 Keskaegne loogika Kreeka loogikatraditsiooni kanti ladinakeelsesse maailma hulga tõlgete abil, olulisemad olid seejuures Cicero (106-43 e.m.a), Marius Victorinuse (4. sajand) ja Martianus Capella (5. sajand) tõlked. Keskaja mõjukaimaks autoriks peetakse Boethiust (480-524/525), kes tõlkis ladina keelde Aristotelese senitõlkimata teosed ning kirjutas neile kommentaare ja lisandusi. Enne 12. sajandit Euroopas iseseisvat loogikaalast uurimistööd ei tehtud, ning kuni 12. sajandini olid Boethiuse teosed olulisim loogikaalane kirjandus Euroopas. 2.2.1 Araabia loogika Stoikute ja 12. sajandil Euroopas toimuva loogika taassünni vahele jääva perioodi tähtsamad loogikaalased teosed araabiamaailmas. Umbkaudu 850
annaabi.ee 
