Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Vanemad: isa - Juhan Reinholdson (1766-1832 kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees, vabastatud pärisorjusest 1815), ema - mõisateenija Ann (1770-1846). Abiellus 18.augustil 1833.aastal Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888, kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas. Lapsed: tütred - Adelheid Anette Blumberg (1834-1895, kes abiellus kirikuõpetaja Gustav Blumbergiga), Marie Ottilie (1836-1851) ja poeg Friedrich Alexis Kreutzwald (1845-1910). Võrus asub Kreutzwaldi majamuuseum. Teosed: "Vina-katk" (Viinakatk) (1840) "Sippelgas" (Sipelgas) I-II (1843-1861) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848) "Reinuvader Rebane" II osa (1848) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (III-V) ( 1849)
budet vsjo". Sellest saigi paraku ansambli hingekell. Kõige rahulolematum oli Jaanus Nõgisto ning bänd oli üleüldse õnnetu selle väsitava tuuri käigus endises Nõukogude Liidus, kohtades nagu Siber ja Tajikistan. Selleks ajaks võttis alkohol üle ,,kõike parandava ravimina". Lõpuks tuli teha valik, kas Nõgisto või Altov. Kahjuks pidi lahkuma Nõgisto. Rujat, nagu me seda teame, ei olnud enam. Bänd lõpetas tuuri Nevil Blumbergiga, kes ,,kaaperdas" Ruja kõla, muutes selle oma Yngwie Malmsteeni sarnaste soolodega. Ajalooline kontsert oli 1998. aastal Tartu Rock Festivalil. Urmas Alender oli väga joobes ning ilmselgelt õnnetu ansambli muusikaga laval. Peagi oli Blumberg bändist väljas ning ansambel proovis viimast korda 1998. aastal kitarristi, Raul Jaansoniga. See viimane koosseis salvestas ühe laulu, ,,Ih-ih-hii ja ah-ah-haa", kuid see oli kõik. Ruja oli lõplikult lagunenud
Ansambli (ja eriti Alenderi) siiras austaja ajakirjanik Ivan Makarov teeb venekeelsed tekstid ja püüab neid igati vene lainele häälestada. Paljudele selleaegsetele eesti pillimeestele tuttav "vene põrgu" elatakse täie rauaga läbi. Kaks, kolm, kuni viis kontserti päevas, külmad kinosaalid läkiläkides pahurate vene jõmmidega ja lõpuks veel "laulva revolutsiooni" aegne varjamatu vene viha "eesti fasistide" vastu - see sööb närvid läbi. Bänd lõpetas turnee Nevil Blumbergiga. Endist "Rujat" ei olnud enam. Alender ja Nõgisto ei suhtle üle poole aasta, kuni Tiit Haagma nad kokku viib ja nad ära lepivad. 1988. aasta Tartu muusikapäevad kujunevad "Ruja" trööstituks lõppakordiks. Varsti lahkus Blumberg ja asendati Raul Jaansoniga. Bänd lindistas "Ih-ih-hii ja ah-ah-haa" - kuid see ei olnud enam "Ruja". URMAS ALENDER 20. saj. Eesti muusika üks väljapaistmavaid isiksusi on olnud ja on ka praegu Urmas Alender. Ilma temata oleks võimatu kirjeldada Eesti
Almberg reageeris sellele sedasi, et saatis Koidulale kutse tulla selle maja avamist vaatama. Tänu sellele teole tekkibki pikk ja elav kirjavahetus. Peale nende suhtles Lydia Koidula ka F. J. Wiedemanniga. F. J. Wiedemann on meile tuntud kui eesti keele akadeemik. Lydia Koidula pühendas talle isegi ühe luuletuse. Selle luuletuse nimeks sai ,,Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile". Ta pühendas selle luuletuse 16. septembriks 1880-taks aastaks. Kõik kokkupuuted mis ta tegi P. Blumbergiga, Carl Rober Jakobsoniga, Jakob Hurdaga ja Fr. R. Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt tema vaadete kujunemist ja 16 loomingulist arengut. 60-ndate aastate teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja demokraatliku suuna patriootilise võitlusvaimumõjukaim väljaandja eesti luules. Märkimata ei saa jätta ka Lydia Koidula suuri ja tihedaid kirjavahetusi, näiteks Fr. R. Kreutzwaldiga.
Almberg reageeris sellele sedasi, et saatis Koidulale kutse tulla selle maja avamist vaatama. Tänu sellele teole tekkibki pikk ja elav kirjavahetus. Peale nende suhtles Lydia Koidula ka F. J. Wiedemanniga. F. J. Wiedemann on meile tuntud kui eesti keele akadeemik. Lydia Koidula pühendas talle isegi ühe luuletuse. Selle luuletuse nimeks sai ,,Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile". Ta pühendas selle luuletuse 16. septembriks 1880-taks aastaks. Kõik kokkupuuted mis ta tegi P. Blumbergiga, Carl Rober Jakobsoniga, Jakob Hurdaga ja Fr. R. Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt tema vaadete kujunemist ja 20 loomingulist arengut. 60-ndate aastate teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja demokraatliku suuna patriootilise võitlusvaimumõjukaim väljaandja eesti luules. Märkimata ei saa jätta ka Lydia Koidula suuri ja tihedaid
annaabi.ee 
