* Külas süvenes sotsiaalne kihistumine 3. Esimese maailmasõja põhjused. * AJEND: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. * Teravnenud vastuolud maailma suurriikide- eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel * Saksamaa soovis juht positsiooni, milleks tuli Prantsusmaa purustada * Ohu alahindamine – usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega. Ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt * Sõja romantiseerimine (romantiline, ülem, hiilgav) * Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine * Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 3) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend
· Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend:
Austria-Ungariga, kes oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu, kelle valduses itaallastega asustatud alasid, paranesid suhted Venemaaga, kes lubas toetada Itaalia püüdlusi Aafrikas) TÜRGI lootis toetus Vene ja Itaalia surve vastu Esimese maailmasõja põhjused: 1) teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel 2) ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, sest suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliselt sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatiumid 3) sõja romantiseerimine 4) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) sõjatööstuse kiire areng, vaja proovida 6) liidriroll maailmas (Inglismaa-Saksamaa) 7) soov maailma ümber jagada (Saksa soovis uusi kolooniaid, st kellegi arvelt) 8) Prantsusmaa tahtis Elsass-Lotringi tagasi ja revanssi
annaabi.ee 
