maailmasõja järel aina populaarsemaks. Kahekümnendatel oli Chicagos ka bluesi tippaeg. Kui esimesed marsiorkestrid alustasid tegevust New Orleansis, oli tärkava jazzi ja bluesi vahel hulk erinevusi. Kuid õige pea hakkas blues sulama jazzi peavoolu ja sellest ajast peale olid jazz ja blues omavahel läbipõimunud. Kahekümnendaid peetakse bluesi"klassikaliseks"perioodiks.Suurim bluesilauljaolitolajal Bessie Smith. Suurte jazzimeeste ja kuulsate bluesilauljate ümber koondunud jazzielu koondus Chicago m ustanahalistelinnaossa South Side'i. Jazzispeegeldusid suurlinnam eeletu tem po ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Saanud tõukeSouth Side'ijazzielust,hakkasid noored valged keskkooli-ja kolledziõpilased, asjaarmastajad ning professionaalsed muusikud arendama seda, mida on hakatud kutsuma "chicagostiiliks".New orleansistiiliimiteerimineeritieiõnnestunud,kuid see-eest tekkis midagi uut-"chicago stiil".G rupp
muutus I maailmasõja järel aina populaarsemaks. Kahekümnendatel oli Chicagos ka bluesi tippaeg. Kui esimesed marsiorkestrid alustasid tegevust New Orleansis, oli tänava jazzi ja bluesi vahel hulk erinevusi. Kuid õige pea hakkas blues sulama jazzi peavoolu ja sellest ajast peale olid jazz ja blues omavahel läbipõimunud. Kahekümnendaid peetakse bluesi "klassikaliseks" perioodiks. Suurim bluesilaulja oli tol ajal Bessie Smith. Suurte jazzimeeste ja kuulsate bluesilauljate ümber koondunud jazzielu koondus Chicago mustanahaliste linnaossa South Side'i. Jazzis peegeldusid suurlinna meeletu tempo ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Saanud tõuke South Side'i jazzielust, hakkasid noored valged keskkooli- ja kolledziõpilased ja muusikud arendama seda, mida kutsuti "chicago stiiliks". New Orleansi stiili imiteerimine eriti ei õnnestunud, kuid see- eest tekkis midagi uut- "chicago stiil"
lisanduma kaasakiskuvad rütmid. Üks sellise suuna mõjukas muusik oli John Lee Hooker (1948 aastal tehtud plaadilt laul “Boogie chillen”- e. k. “B oo gie lapsed”). Tooni andev bluesiviljeleja oli ka Big Bill Broonzy (1893- 1958). Suur Bill (Big Bill) oli tema hüüdnimi muusikasõprade seas, tema õige eesnimi oli aga Lee Conley. Lisaks lauljakuulsusele hinnati teda kui head kitarristi, kes oma karedatele lauludele ise saateid tegi. Kitarriga ringirändavate bluesilauljate hulgas oli palju pimedaid kerjuslaulikuid- ei saanud nad ju muud tööd teha- ja nende nime juurde kuulus lisand blind (pime). Tuntumad neist olid Blind Blake (umbes 1890- 1930), Blind Willie Johnson (1902- 1949). Blind Lemom Jeffersoni õpilane S am L igh tn in ’ H op k in s (1912) sai tuntuks viiekümnendatel aastatel ja on heliplaadistuudiote arvult pea kõige viljakam bluesilaulja. Riley B. King (1925), paremini tuntud B. B. Kingi nime all, oli juba kakskümmend
annaabi.ee 
