Hitler vältis Lenini meetodite kasutamist. Uut tüüpi diktatuur oli sellega kehtestatud. Hitleri uus valitsuskabinet tuli kokku 30. jaanuaril 1933. Mõned ministrid kohtusid nüüd kantsleriga esimest korda, aga kõik nad teadsid tema eesmärke, mille hulgas oli rassism, antikommunism, fanaatiline natsionalism ja Saksamaa taasrelvastumise soov [2 lk. 261]. Nädala jooksul leidis ühiskonna toetus Hitleri uuele valitsusele vastukaja ka ohvitserkonnas. Hitleri ja kaitseminister Blombergi kohtumine leidis aset 30. jaanuaril. Mehed leidsid otsekohe ühise keele. Blomberg mainis, et on külastanud Nõukogude Liitu ja Ameerika Ühendriike ning on jõudnud veendumusele, et moodsad relvajõud peavad rajanema tööstusel. Tulevikus, märkis ta, hakkavad tooniandvat osa etendama õhujõud [2 lk. 264]. Hitleri ainus sõjaväekogemus pärines ajast, mil ta osales kapralina Esimeses maailmasõjas. Seejärel ei puutunud ta sõjandusega kokku enne, kui 1933. aastal võimule tuli
taashõivamisega, otsustas H. süsteemi muuta. Ta eesmärk oli sõdimisvõimeline sõjavägi, mida juhtivad komanörid tahavad 1918a. Saksamaa kaotuse arvel loodud uute riikide ja võitjatele kätte maksta. Sõjaväe ülemjuhataja Werner von Fritsch oli jänespükside hulgas eriline kuju; nov. 1937 läks ta omal initsiatiivil H. jutule, et hoiatada poliitika eest, mis võib provotseerida sõja puhkemise. Teine oli sõjaministrist kindrali Werner von Blombergi abiellumine prostituudiga, andis H.-le võimaluse mõlemast vabaneda. Von Frtsch'ile pani kaela süüdistuse homoseksuaalsuses. Mõlema sunnitud erruminek, pakkus ettekäände asutada sõjaministeeriumi asemele uus kõrgem ametkond Oberkommando der Wehrmacht (OKW), mille juhtiks määras H. iseenda ja mis pidi vastutama kõige kõrgema taseme strateegia planeerimise eest. See oli otsustav samm, ses 1938 pidi saama a.- ks, mil H. siirdub taasrelvastumiselt diplomaatilisele pealetungile. Nov
leutnant), Sturmbannführer (Major), Hauptsurmführer (Hauptmann), Obersturmführer (Oberleutnant), Untersturmführer (Leutnant). Saksa relvajõudude Wehrmachti (e.k. kaitsejõud) koosseisus olid armee (Heer), sõjalaevastik (Kriegsmarine) ja lennuvägi (Luftwaffe), sõja ajal ka Waffen-SSi ja SA üksused. Wehrmachti ülemjuhataja oli peale Hindenburgi surma 1934 Hitler. Kuni 1938. aastani oli kõrgeim ülemjuhatus kaitseministri von Blombergi käes, tolle errumineku järel nimetati kaitsejõudude juhatajaks Wilhelm Keitel. Kõrgeima ülemjuhatuse staabiülemaks sai Alfred Jodl (1890- 1946). Armee ülemjuhatajaks sai Walther von Brauchitsch, kelle errumineku järel detsembris 1941 võttis armee juhtimise enda peale Hitler ise. Laevastiku ülemjuhataja oli kuni jaanuarini 1943 Erich Raeder, seejärel asus laevastikku juhtima Karl Dönitz. Luftwaffe juht
annaabi.ee 
