Lamades rinnalt surumine Lamades rinnalt surumine Positiivse kaldega surumine Positiivse kaldega surumine Negatiivse kaldega surumine Negatiivse kaldega surumine Hantlite lendamine küljele kaldpingil Hantlite lendamine küljele kaldpingil Hantlitega lendamine küljele Hantlitega lendamine küljele Kitsa haardega surumune Kitsa haardega surumune Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil köiega Allasurumised blokil köiega Hantli sirutused üle pea, istudes Hantli sirutused üle pea, istudes Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Ettekallutatult hantli sirutamine taha Ettekallutatult hantli sirutamine taha Teisipäev ( selg, õlad,) Lõuatõmme Reede ( selg, biitseps ) Kaldpingil hantliga ületõmme Lõuatõmme
Nendest tulenevalt võib sõltuda sportlik edukus mis tahes spordialal. Antropomeetrilised näitajad ning tehnilised oskused määravad 83% mängija hüppevõime ulatuse ning füüsilised võimed määravad 17%. (Vint, 1994). Võrkpall on spordiala, mis eeldab mängijatelt suurt plahvatuslikku jõudu, seda eriti sulustamisel ning ründelöögil. Võrkpallis on kasvanud antropomeetriliste, füüsiliste ning tehniliste aspektide tähtsus just ründelöögil ning blokil nii meeste kui naiste võrkpallis, sest need on elemendid mis on seoses mängu võitmisega. Nii naiste kui meeste võrkpallis on mängijatel väljakul erinevad positsioonid, mida nad täidavad. Eristatakse sidemängijat, ründajaid (diagonaal,nurga-ning temporündajad), liberot ning blokeerijad. Sellest tulenevalt ning ka tasemest kus mängitakse on ka igal mängijal sõltuvalt oma positsioonist erinevad kehalised ning füüsilised iseärasused ning võimed. Kõige
seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis.1894 astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1898 õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1898-1899 teenis KP Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist ülikoolis, siirdus KP Tallinna. 1900-1901 oli KP vandeadvokaadiabi Jaan Poska juures. 1901-1905 andis ta välja radikaalset rahvuslikku ajalehte ''Teataja''. 1904 õnnestus eesti-vene blokil saavutada võit saksa linnakodanluse üle linnaomavalitsuse valimistel Tallinnas. KP sai linna nõunikuks ja linnapea abiks, sügisel 1905 linnapea kohusetäitjaks. Karistussalkade terrori eest põgenes KP esialgu Sveitsi, seejärel siirdus Soome. Soomes kirjutas KP raamatu ''Maa-küsimus'' (1907), milles nõudis Eestile poliitilist autonoomiat. 9-kuulise vanglakaristuse kandis ta ''Krestõ'' vanglas Peterburis 1910-1911. 1901 sõlmitud abielust oli KP-l kaks poega- Leo ja Viktor. Vanglast
annaabi.ee 
