jõudnud tagasi isa juurde. Viimane töö. Nukrus vastandatud rõõmuga. 11. ptk Barokkarhitektuur Prantsusmaal Esimene arhitekt 17. saj. Prantsusmaal oli Francois Mansart(1598-1666). Ta arendas edasi renessanssi ajast pärit katusearhitektuuri traditsioone. Iga lossi osa on tal kaetud iseseisva kõrge ja järsu katusega, mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga aknad. Sellist katusekorrust nim. tema nime järgi mansartkorruseks. Mansarti töö: Bloisi lossi üks tiib Louis Le Vau(1612-1670) Tegi Vaux-le-Vicomte lossi rahandusministrile, mille projekteeris minister ise. Aia kujundas Andre Le Notre(1613-1700), kes oli ajastu suurimaid aiakunstnikke. Louis XIV oli kutsutud lossi avapeole. Oli kade ja lasi lossi peremehe vangi panna. Ta oli sellest lossist jahmunud. 17. saj. suurimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandiooseks ansambliks
11. peatükk Barokk arhidektuur Prantsusmaal · põhiteemadeks on aed, katus jne Francois Mansart 1598-1666 · järsud katused ja kõrged korstnad (mansart-korrus - meie mõistes pööning) · arendas edasi renessansiarhidektuurist päris katusearhidektuuri · iga lossi osa oli kaetud iseseisva kõrge ja järsu katusega, mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga aknad, sllist katusekorrust nim. kunstniku järgi mansartkorruseks · Bloisi loss Louis Le Vau 1612-1670 · projekteeris rahandusministrile Vaux-le-Vicomte lossi, lossi aia planeerija oli Andre le Norte, lossi omanik pandi korruptsiooni ettekäändel vangi · Versaille's loss, Louis 14. käsul ehitati endine jahiloss ümber ansambliks - suursugune ehitis, ümberehitamise peaarhidektiks oli Jules Hadouin-Mansard (Francois oli tema vanaonu), tema kavandatud oli ka 72m pikkune Peegli Salong, ovaalne medaljon,
relvadega läbi suruma hakkama. Houdin ise jäi aga ülimalt rahule ning keeldus isegi riigi poolt pakutud preemiast, väites, et tehtu oli tema kui patrioodi kohus. Ta ei mõistnud, millist näotut osa ta prantsuse vallutusplaanis mängis. 2.5. Vanaduspõlv 17 Vadimov & Trivas (1971:98) 29 Alzeeriast tagasi pöördunud, asus Houdin elama Bloisi lähedale St. Gervais'sse (Lisa 3) ja pühendus elektriliste nähtuste uurimisele. Mustkunstnik oli oma karjääri tipul, kõikide poolt austatud ja armastatud. Robert-Houdini kodu oli tõeline imede maailm, varustatud liikuvate seinte, vajuvate põrandate, salauste, automaatide ja imeliste elektriaparaatidega. ,,Vaevalt jõudis külastaja vajutada nupule sissekäigu juures, kui majas helises
annaabi.ee 
