neville chamberlain-UK peaminister benito mussolini-itaalia diktaator edouard daladier-prantsusmaa peaminister franklin delano roosevelt-USA president dwight eisenhower-normandia dessandi 1 väejuht. charles de gaulle-prantsusmaa president. gustav mannerheim-soome talvesõja kangelane. robert oppenheimer-tuumapommi isa. erwin rommerl-saksa kindral(kõrberebane). fr.w.e.paulus-saksa vägede juhataja stalingradis. Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia peaminister. KÜSIMUSED: II maailmasõja põhjused: 1)tahe oma riigi piire suurendada. 2)muutuda euroopas mõjuvõimsaks. 3)rahvasteliit ei toiminud, polnud mehhanismi. 4) nsvl-saksamaa vallutus plaanid. 5)jaapani ambitsioonid kaug idas. rahvusvahelised lepingud, mis aitasid kaasa II maailmasõja puhkemisele: 1)Müncheni konverents (1938) oma otsustega. 2) MRP 23. august 1939.
õigust valida endale ise valitsemisvorm. ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Winston Churchill - Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia poliitik. Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955. Churchill oli vabamüürlane ja kuulus loozidesse Studholme Alliance ja Rosemary.[1] Charles de Gaulle - Charles André Joseph Marie de Gaulle [sarl andr'e zoz'ef mar'i dö gol] (Helifail Kuula (abi·info), 22. november 1890 Prantsusmaa, Lille 9
Baroki iseloomustus Selgeid kontuure püüti ähmastada Seinu püüti liigendada, kaunistada ning vormida lainetavaks ja dünaamiliseks Aknaid ja uksi kaunistati luksuslike kolmnurga- või kaarekujuliste viiludega Tüüpilisteks kaunistusteks olid vaasid, urnid, ovaalsed aknad jne Populaarsed erikujud, sambad ja pilastrid Klassitsism Kestus Varaklassitsism (1770 1800) Kõrgklassitsism 18 19. sajand Leedsi raekoda 1853 - 1858 Glyptothek 1816 - 1830 Blenheimi palee 1705 - 1722 Tähtsus Ehitiste disain esindab võimu ning uhkust Valitsev toon Poliitika Võim Ajalugu üks esimesi stiile Kultuur Jumalate auks Ehitiste plaanid ning sarnasused Kõik ehitised omavahel üpris sarnased Võrreldes eelmise ajastuga on klassitsism lihtsam Ehitustehnika Ühtlustatud nõuded ja fassaadide tüüpprojektid Iseloomulik on kahe värvi kasutamine Sambad ja dekoorelemendid on valged Majade seinad kas hallid või kollased Kõrged laed
annaabi.ee 
