IDA-EUROOPA Suur-Määri riik lääneslaavi riik 9. sajandil ja 10. sajandi alguses peamiselt. Tsehhimaa alal, pealinn Velehrad. Suur-Määri vürstiriik tekkis frankidevastases võitluses, esimene teada olev vürst oli Moimir I (836-846). Vürst Rostislav (846-870) tugevdas riiki poliitiliselt ja rajas u 869 Saksamaast sõltumatu Määri piiskopkonna. Umbes 874 liitis vürst Svatopluk (870-894) Suur-Määri vürstiriigiga Pannoonias asuva Blateni vürstiriigi. Pärast Svatopluki surma jagunes riik tema poegade vahel. 895 eraldus sellest Tsehhi ning 897 Luzica sorbide ala. Riigi hävitasid ungari hõimud 906. Tsehhi riigi algus 6. sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tsehhi alad Samo riiki, hiljem Suur-Määri riiki. Vaclav I Püha (921-929) edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10. sajandist olid Tsehhi kuningad Saksa keisri vasallid ja sõdisid Poola ja Ungariga
IDA-EUROOPA Suur-Määri riik lääneslaavi riik 9. sajandil ja 10. sajandi alguses peamiselt. Tsehhimaa alal, pealinn Velehrad. Suur-Määri vürstiriik tekkis frankidevastases võitluses, esimene teada olev vürst oli Moimir I (836-846). Vürst Rostislav (846-870) tugevdas riiki poliitiliselt ja rajas u 869 Saksamaast sõltumatu Määri piiskopkonna. Umbes 874 liitis vürst Svatopluk (870-894) Suur-Määri vürstiriigiga Pannoonias asuva Blateni vürstiriigi. Pärast Svatopluki surma jagunes riik tema poegade vahel. 895 eraldus sellest Tsehhi ning 897 Luzica sorbide ala. Riigi hävitasid ungari hõimud 906. Tsehhi riigi algus 6. sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tsehhi alad Samo riiki, hiljem Suur- Määri riiki. Vaclav I Püha (921-929) edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10. sajandist olid Tsehhi kuningad Saksa keisri vasallid ja sõdisid Poola ja Ungariga. 1085 sai Vratislav II
906). Tekkis 9. sajandi algul võitlustes frankidega. Esimene teadaolev vürst (arvatavasti ka riigi rajaja) Moimir I (val. 830-846) oli Frangi riigist (hiljem Saksamaast) sõltuv. Tema järglane Rostislav (846-870) sai u. 869 riigi Saksamaast sõltumatuks luues sõltumatu Määri piiskopkonna. Seetõttu algas sõda Saksamaaga. Svatopulk (870-894) kukutas Rostsilavi ja andis ta sakslastele välja. Sõda Saksamaaga siiski ei lõppenud. 874 tegi Svatopulk Saksamaaga rahu, sai Blateni vürstiriigi, kaotas Alam-Pannoonia. Hiljem valutas Slovakkia, Böömimaa, Sileesia ja Lääne-Ungari (sel ajal ei elanud madjarid e. ungarlased veel seal.) Pärast Svatopulki surma jagunes Suur-Määri riik tema poegade vahel. 895 Tsehhi (Böömimaa) iseseisvus. 896 Ungari vallutas hilisemad Lääne-Ungari alad. 897 Luzcia iseseisvus. Suur-Määri kukkus lõplikult kokku ungarlaste rüüsteretkede tõttu. 906 Määrimaa riigi jäänused liideti vägivaldselt Tsehhiga.
annaabi.ee 
