Esineb viitelisi õigusnorme, mis seovad neid eristuvaid elemente (näiteks Tubakaseaduse §12 (2) või §13 (4)). See, et suhted antud süsteemi sees, selle elementide vahel on arvukamad ning tugevamad kui selle ja mõne teise süsteemi vahel, tagabki terviklikkuse. Antud seaduse erinevad õigusnormid on omavahel seotud nii üldiselt, seaduse mõtte kui ka viiteliste normide abil. Tegemist on eraldiseisva seadusega ning siduvad suhted selle seaduse enda sees on tihedad. Samas on ka blanketseid õigusnorme, mis viitavad näiteks pakendiseadusele ning alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadusele, kuid siiski on viiteid seaduse enda siseselt rohkem. See koostöös seaduse ainukordse mõttega tagabki terviklikkuse. Süsteemi hierarhilisuse idee seisneb selles, et süsteemi iga element on ühelt poolt süsteemi terviklik osa, teisalt aga iseseisev madalamat järku süsteem. Tubakaseadus, nagu ka kõik teised
Kollisiooninormiks võib pidada SHKS § 1 lg 2 teist lauset: ,,Teiste riikide relvajõududesse kuulunud isikute ja teiste riikide kodanike säilmete ja sõjahaudade suhtes kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd välislepingus ei ole ette nähtud teisiti." ,,Viitavad õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis viitavad mõnes muus normis sisaldavale faktilise koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele." 17 SHKS sisaldab nii viitelisi (viide seaduse siseselt) kui ka blanketseid (viide muule õigusaktile) viitavaid õigusnorme. SHKS § 7 lg 1 on mõlemat: ,,Kui käesoleva seaduse §-s 3 ettenähtud sõjahaua säilimisõiguse tagamine raskendab oluliselt maatüki sihtotstarbelist kasutamist omaniku poolt, rakendatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kinnisasja sundvõõrandamist omaniku taotlusel." Kitsendav õigusnorm on mittetäielik õigusnorm, mis välistab olukorra, kus õigusnormi
ja on tuvastatud, et isik selle teo toimepanemisel oli süüvõimeline ja süüdiv. Seetõttu on isiku süüdioleku tuvastamiseks vaja arvestada nii karistusseadustiku üldosa kui ka eriosa sätteid. Seejuures ei piisa nii mõnegi süüteo analüüsimisel üksnes karistusseadustiku sätetest, vaid arvestada tuleb (olenevalt süüteost) ka mitmeid teisi seadusi (näiteks relvaseadust, kemikaaliseadust, liiklusseadust jne), mis sisustavad karistusseaduse blanketseid mõisteid ja koosseise. Teo karistatavuse ja isiku süü tuvastamist nimetatakse süüteo kvalifitseerimiseks, millega tegelevad kohtueelse uurimise organid ja kohtusüsteem. Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa seitsmeteistkümne peatüki (peatükid 8.–24.) vahel, kusjuures igasse peatükki on koondatud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod (nt isikuvastased, varavastased
annaabi.ee 
