ülevoolav juga kokku ainult läve esiservaga, nii nagu õhukeses seinas oleva ava puhul. <0,5H. Kasut mõõteülevooludena, veskipaisjärvedel. 2) Eriprofiilülevool läve laius jääb vahemikku 0,5H 2H. Läve ristlõige võib olla kandiline või voolujooneline. 3) Lailäviülevool on rõhtne lävi, mille laius (pikkus) =2h...10H. Arvutatakse ka voolu kitsendavaid läveta ehitisi, nt teetruupe, väikesed sillaavad. Kui alumise bjefi vesi voolamist üle ülevoolu ei takista, on ülevool uputamata, kui aga takistab, siis uputatud. Põhivalem: Q=mb(2g)*H03/2, kus H0=H+0v02/(2g) on dünaamiline surve, b ülevooluava laius ning m ülevoolutegur, mille väärtus oleneb ülevoolu ehitusest. 14.Õhuke ülevool, kasutamine, valem: puutub ülevoolav juga kokku ainult läve esiservga, nii nagu õhukeses seinas oleva ava puhul. Piki ülevooluseina tõusvate voolujoonte toimel juga kahaneb. Algul joa alumine pind
suur - näiteks propeller- ja Kaplan-turbiinidel kuni 50% kogu rõhust. Seda kineetilist energiat võimaldab ära kasutada turbiini all paiknev imitoru. Imitoru laienemise tõttu väljavoolava vee kiirus väheneb sujuvalt imitoru laienemise tõttu. Selle tulemusel tekkib turbiini all, imitorus, hõrendus - nn imirõhk, mille toime on sama, kui positiivsel rõhul ülalpool turbiini labasid. Üldiselt on raske või kulukas paigaldada turbiini madalamale kui 2 m ülalpool alumise bjefi nivood. Kui puuduks imirõhu efekt, läheks suur osa brutorõhust kaduma. Rõhukadu on eriti märgatav madalrõhujaamade puhul. Imitoru väljuv ots peab alati jääma vee alla, et vältida õhu sisseimemist torusse. On oluline silmas pidada, et alumise bjefi nivoo muutub aasta vältel. Seega peab imitoru alumine ots asuma allpool võimalikku madalaimat taset, turbiin aga peab paiknema ülalpool võimalikku kõrgeimat taset. Kasuliku imirõhu suurust piirab kavitatsioon.
Joonis 2.2 3. Filtratsioon hüdrosõlmes • Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste (näit. pinnaspaisu) ning nende alt ja ümber nimetatakse filtratsiooniks. • Pinnase filtratsiooniomadused sõltuvad pinnaseosakeste kujust, mõõtmetest ja paiknemisest. • Loodusliku jõe korral pinnase veed liiguvad läbi kalda jõkke kogu jõe pikkuses. Paisu korral tekib uus nähtus – filtratsioon paisu alt ja läbi kallaste alumisse bjefi. • Seda mõjutab hüdrosõlme survekõrgus H. Filtreeruv vesi liigub mööda pinnase poore ja pragusid. Sellega kaasneda ebasoovitavad nähud: • Tekib veekadu ülemisest bjefist alumisse • Filtreeruv vesi avaldab paisule alati üleslükke jõudu. Surub paisu vertikaalselt üles (ehk filtratsiooni vasturõhk, mis vähendab ehitise stabiilsust) • Filtreeruv vesi võib lahustada pinnases olevaid soolasid nõrgestades sellega
Regulaatorid ·Regulaatoreid kasutatakse veetaseme ja vooluhulga reguleerimiseks ·Konstruktiivselt saab jagada: (lüüs-)regulaator Truupregulaator Kalapääsud Kalapääsude liigitus - looduslähedased kalapääsud ·tehiskosk (bottom ramp;põhja kalle 1:31:10) ·tehiskärestik (bottom slope;põhja kalle 1:15 või lamedam ·möödaviikpääs (bypass channel,) ·kalaramp (fish ramp) Hooldus, riskid ·Füüsikaliste mõjude tekitatud vigade kõrvaldamine (nt ülemise bjefi kaldakindlustus nihkumine, kivisillutise nihked jms) ·Bioloogiliste mõjude kõrvaldamine (nt vesirotid, nõvale kasvama hakanud puud) Tehiskosk ja tehiskärestik ·Tehiskärestiku ja tehis-kose lahendusi (Fish passes, 2002): ·a kivirahnudest laotud tehiskosk või -kärestik: ühes kihis aluskihile laotud rahnud on omavahel sideainega seotud; pinnakaredus on kogu-ulatuses ühesugune; konstruktsioon on jäik ning talub suuri voolukiirusi; ühinemiskoht alaveega tuleb kindlustada;
Pinnasest ponuuri minimaalne paksus on 0,5 m. Vähe armeeritud betoon- või raudbetoonekraani paksus on vähemalt 0,3 m. IV klassi ehitistes peab ekraani kõrgus olema 0,5 m ja tuuma või diafragma kõrgus 0,3 m üle normaalpaisutustaseme. Läbikülmumise vältimiseks peavad savipinnastest ekraanid, tuumad ja ponuurid olema küllaldaselt paksu kattepinnasekihiga kaetud. Mulde alumisse nõlva tuleb ehitada drenaaz (või kruusfilter), mis juhib muldtammist läbifiltreeruva vee alumisse bjefi. Drenaaz tuleb sufosiooni vältimiseks ümbritseda filtriga. Muldtammi depressioonikõver peab sisenema drenaazi allpool muldtammi läbikülmumise piirkonda. Muldtammi alusest kooritakse huumuskiht ja muu orgaaniline materjal, välja arvatud turvas, mis võib jääda muldtammi alla, kuid sel juhul tuleb arvestada muldtammi vajumist ka turba arvel. Filtrid peavad olema ehitatud järgmiste nõuete kohaselt:
annaabi.ee 
