Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põlemisel. 2. Nafta ja maailm Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Algul valmistati lambiõli, kütteõli, määrdeõli ja tõrva. XX sajandi algul, kui tuli peale elekter hakkas välja tõrjuma lambiõli vajadust. Autode kasutusele võtmine tõstis bensiini vajadust. Tänu sellele tuli suurem nõudlus asfaldile ja bituumenile teedeehituse tarbeks. Suurematel tööstusmaadel nagu Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa jt, ei oma naftat. Tööstusriikidest omavad Venemaa ja USA. Ülejäänud varud jäävad vaesemate maade piiridesse. Aasta aastaga tõuseb nafta nõudlus aina. See algas juba peale teist maailmasõda. Nafta on mõjutanud läbi aegade riikide poliitikat. Nafta hinna tõus kajastub kõikjal poliitikates ja tööstustes. Nafta on põhjustanud mitmeid tülisid ja sõdasid. Lahesõda 1990-
Eelkõige toodeti lambiõli e. petrooleumi, ka kütteõli, määrdeõli ja tõrva õnnestus müüa. 20. sajandi elektrivalgustuse levik hakkas lambipetrooleumi välja tõrjuma, kuid autode arv tekitas uue suure nõudluse bensiinile. See tõi kaasa krakkimisprotsessi leiutamise, mis võimaldas eraldada bensiini toornaftast. Esimese maailmasõja ajal ja selle järgselt kasvas bensiini nõudlus dramaatiliselt. Autostumine omakorda suurenas nõudlust asfaldile ja bituumenile teedeehituse tarbeks. 1930 aastatel olid peamised naftatootjad USA ja Nõukogude Liit, kattes seejuures kõik oma vajadused. Ülejäänud riigid pidid lootma Lõuna-Ameerikale ja Lähis-Idale. Nafta on saanud maailma majanduse ja poliitika väga jõuliseks mõjutaks. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikidevahelisi kriisiolukordi ja isegi sõdasid. 3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Maapõuest väljuvas naftas
standardnõela sissetungimise sügavusena kümnendikmillimeetrites kindla koormuse, koormamisaja ning temperatuuri juures. Penetratsiooni määratakse penetromeetriga, mille skaalal on võimalik mõõta nõela sissevajumist täpsusega 0,1mm Pehmenemistäpp kuuli-rõnga meetodil. Pehmenemistäpp kuuli-rõnga meetodil on temperatuur, mille juures on normitud katsetingumusel hakkab sitke bituumen vedelduma ja omandab konsistentsi, mis võimaldab rõngasvormi valatud ja jahutatud bituumenile asetatud kindla massiga kuulil vajuda 25mm ulatuses läbi rõnga. Pehmenemistäppi väljendatakse Celsiuse kraadides. Murdumistäpp iseloomustab bituumensideainete rabedust madalatel temperatuuridel. Ühesõnaga tehakse seda Fraassi seadmes, kus bituumeniga kaetud katseplaat. Seadmes langetatakse temperatuuri alla 0 C ning katseplaat on haarade vahel. Siis seda painutatakse järk-järgult kuni prao tekkimiseni. Tehakse Celsiuse kraadides. Leektäpp
Järgnev joonis näitab PROTAN'i PVC-rullkatusekattematerjali kinnitust soojustatud katusele. (Pildi originaal aadress asub siin: http://www.maleko.ee/index.php/459/ Joonised + kaitsmata Protan kattega katus) 1.16 Bituumenrullmaterjal Bituumenist rull-katusekattematerjal koosneb: · Bituumen · Modifikaatorid - (lühenditeks võivad olla meile tuntud SBS, APP, APAO, KP. Lühendid tähistavad bituumenile lisatud polümeerseid ühendeid. 16 · Tugikangas Selleks võib olla kartong, jute, klaaskiud, polüester, klaaskiu- ja polüesterkanga segu. · Täiteaine. · Polüpropüleen- või polüetüleenkilet. · Liiva. · Erinevat tüüpi pinnaviimistlusmaterjale nendega võivad olla: mineraalpuiste, keraamilised graanulid, liivapuiste, alumiiniumfoolium
annaabi.ee 
