Mõned neist: · MPEG1 Videosalvestus <2Mb/s · MPEG2 Videosalvestus ja ülekanne kuni 60 Mb/s · MPEG4 Videosalvestus ja ülekanne väikese bitikiirusega IKM Impulss-kood modulatsioon IKM töötati välja juba 1930-ndatel aastatel, kuid leidis laialdase kasutuse alles alates 1960-ndatest kuiintegraalskeemid transistorlülitustega said laialdaselt kättesaadavaks. IKM on standartne kodeerimisviis telefonivõrkudes. Genereeritav bitivoog 64 kb/s on oluliselt mõjutanud kommunikatsiooni- ja edastustehnika väljatöötamist. Heli on oma olemuselt analoogsignaal. Signaali digitaliseerimine viiakse läbi kolme järjestikuse tegevusena: · Diskreetimine · Kvantimine · Kodeerimine Piiratud ribalaiusega signaali diskreetimine peab toimuma sagedusega, mis on kaks korda suurem kõrgeimast ülekantavast sagedusest. Telefoniühenduste korral kasutatakse diskreetimissagedust 8000 Hz, st. kahe lugemi vaheline
kandesgedusvõnkumist, kusjuures rakendatakse modulatsioonisüsteeme: · Kaabeltelevisiooni võrgus kvadratuurset amplituudmodulatsiooni QAM, · Sateliittelevisioonis faasmanipulatsiooni QPSK või 8PSK(vastavalt MPEG-2 või MPEG-4 tihendusvormingu korral), · Maapealse televisiooni antennivõrgus ortogonaalset sagedusjaotusega modulatsiooni COFDM. Viimane neist on kõige häirekindlam. Ülekantav bitivoog jaotatakse paljude üksteise kõrval asuvate kandevõnkumiste vahel (8K-süsteemis on kasutusel 6817 kandesagedust sammuga 1,116 kHz) . Suure arvu kandesageduste kasutamise mõte seisab selles, et kui mõnel kandesagedusel on ülekanne häiritud (nt peegelduste tõttu), toimub vastuvõtuseadmes veakorrektsioon (Viterbi- koodiga). Niisugune tehnika teeb võimalikuks telesaadete stabiilse vastuvõtu ka liikuvatel objektidel (autos, rongis, laevas jm) .
3 Võrguohjekiht Side teiste võrkudega: adresseerimine/võrguühendused, (network layer) teatepakettide (kaadrite) jaotamine 2 Kanalikiht Andmevahetuse korraldamine seadme ja võrgu vahel biti (data link layer) ja baidi tasandil 1 Füüsikaline kiht Riistvara komponendid, mida andmevahetuse ajal (physical layer) läbivad arvsignaalid ehk bitivoog Ethernet Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jaotatakse pakettideks, mille ülekanne toimubCSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus kõvaketas Ethernet kõvaketas toimub TCP/IP protokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s
1 asemele paneme M-jada ja 0 asemele ümberpööratud M-jada. Mida suurem bitikiirus, seda laiemat kanalit vajame. Kui hajutatult ühe biti kiirus on 7 korda suurem (1 biti asemel edastatakse 7), siis spekter on 7 korda laiem. Hajaspektri signaal on sarnane hajutava signaali spektrile. 52 53 OFDM – ortogonaalne sagedustihedus – Sisendiks on suur ja kiire bitivoog. Jaotatakse suureks hulgaks alamkanaliteks – ühest kiirest voost tehakse palju aeglaseid. Kanalid on omavahel ortogonaalsed, st lihtne eristada. Edasi on faasmodulatsioon, võimalik on mõõta ka kanali kvaliteeti (parematesse kanalitesse rohkem bitte. Siis liidetakse kõik signaalid kokku ja saadakse moduleeritud komposiitsignaal. Kus 1 signaal on maksimum, seal teiste summa võrne nulliga – ortogonaalsus. Taaskord ühe signaali spekter on kitsas, aga kogu signaali spekter on
annaabi.ee 
