.........................................................7 3.1.3 Impulssjuhtimine................................................................................7 Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtusignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel, näiteks antakse hetkeks impulss. Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Selliseid jaoteid nimetatakse bistabiilseteks.........................................................................7 3.1.4 Pneumojaotite juhtimismeetodid........................................................7 3.1.4.1 Vahetu jaoti juhtimine..................................................................7 3.1.4.2 Võimendusega jaoti juhtimine......................................................7 3.1.5 Pneumojaotite juhtimiseks kasutatavad tingmärgid...........................7 4. PNEUMOJAOTITE EHITUS.....................
manuaalselt või vedruga). Neid nimetatakse ka monostabiilseteks pneumojaotiteks. Impulssjuhtimisega pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juht- signaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Konstruktsiooni järgi eristatakse klappjaoteid (kuul- ja plaatklapiga) ning siiberjaoteid (kolviga, plaadiga, pöördsiibriga). [3.] Sele 1. Suruõhuga juhitav 3/2 normaalselt suletud pneumojaoti. [1.] Drosseleid ehk kägi- või vooluventiile kasutatakse läbiva õhu vooluhulga reguleeri- miseks näiteks pneumaatilise täituri liikumiskiiruse reguleerimiseks. Drosselid võivad olla nii reguleeritavad kui ka mitte reguleeritavad. [1.] Sele 2
juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid pneumojaoteid nimetatakse ka monostabiilseteks. Impulssjuhtimisega. Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Kokkuvõte pneumojaotite tingmärkidest: 59 6.2.3 Pneumojaotite juhtimismeetodeid näitavad tingmärgid: 60 6.2.4 Pneumojaotite konstruktsioone. Pneumojaoti konstruktsioon määrab ära pneumojaoti tööea, tema juhtimise, liidete konstruktsiooni ja mõõtmed. Kuigi pneumojaotite konstruktsioon areneb pidevalt on praegu laiemalt kasutusel järgmist tüüpi pneumojaotid. 1
juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid pneumojaoteid nimetatakse ka monostabiilseteks. Impulssjuhtimisega. Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Kokkuvõte pneumojaotite tingmärkidest: 59 6.2.3 Pneumojaotite juhtimismeetodeid näitavad tingmärgid: 60 6.2.4 Pneumojaotite konstruktsioone. Pneumojaoti konstruktsioon määrab ära pneumojaoti tööea, tema juhtimise, liidete konstruktsiooni ja mõõtmed. Kuigi pneumojaotite konstruktsioon areneb pidevalt on praegu laiemalt kasutusel järgmist tüüpi pneumojaotid. 1
annaabi.ee 
