Sellest tulenevalt jääb inimestel mulje, et homoseksuaalsus on mingi veider asi, mille taga ei olegi inimesi. Seksuaallvähemuse tekkimist on laialdaselt uuritud, kuid ühist vastust pole seni saadud. Osa meist arvavad,et see tekib inimesel teatava vaimse survestatuse üleelamisel. Paljud zoofiilid on tõdenud, et neile on inimeste poolt haiget tehtud ning nad mõistavad loomi tunduvalt paremini kui inimesi. Samas on Austria psühhiaater Sigmund Freud väitnud, et me kõik tuleme ellu biseksuaalsena, lihtsalt täiskasvanuks saades surume me alla suure osa oma võimalustest. Antud teemas on suur roll kogu ühiskonnal, kelle eesmärgiks on välja tuua, kuidas seksuualvähemus mõjutab ülejäänud inimesi ning kui ohtlik või ohutu see üldse on. Kindlasti ei saa liigitada seksuaalvähemusi millegi muu kui just nende ühise vähemuse põhjal ühte tervikuks. Võrdväärselt ei saa liigitada ukrainlasi ega soomlasi millegi muu põhjal Eestis
homoseksuaalsust teiste eest ei varja. Naishomoseksuaalid on pälvinud meestest vähem tähelepanu ja seepärast on nende kohta ka vähem halvustavaid nimetusi. Nende puhul üldiselt tarvitatav sõna lesbi on tuletatud Lesbose saare järgi, kus 7. sajandil eKr elas kuulus Kreeka poetess Sappho (kelle nimest on tulnud ka sapfism, mis tähistab lesbilist armastust). Homoseksuaalsuse põhjused Sigmund Freud on väitnud, et me kõik tuleme ellu biseksuaalsena, täiskasvanuks saamisel aga surume järk- järgult alla osa oma võimalustest. Praeguseks on selge, et soolist suundumust määrav psüühika osa kujuneb inimesel 5. eluaastaks, seejärel asub ta sisse võtma oma kohta absoluutse heteroseksuaalsuse ja absoluutse homoseksuaalsuse vahelisel skaalal. Selle fikseeringu oletatavad põhjused jagunevad kaheks: sünnipärased ja isikliku kogemuse alusel tekkinud ehk omandatud. Omandatud homoseksuaalsuse teooria
peame traditsiooniliselt "mehelikeks" või "naiselikeks". Meestel ja naistel, poistel ja tüdrukutel on palju ühist, ometi pööratakse sarnastele omadustele tunduvalt vähem tähelepanu kui erinevustele. Meid on sildistatud "mehelikeks" või "naiselikeks" peetud omaduste ja tunnetega. Laps püüab täiskasvanute eeskuju järgides piirata oma emotsioone nii, et nad vastaksid meie ühiskonnas kinnistunud soorollidele. Sigmund Freud on väitnud, et me kõik tuleme ellu biseksuaalsena, täiskasvanuks saamisel aga surume järk-järgult alla osa oma võimalustest. Praeguseks on selge, et soolist suundumust määrav psüühika osa kujuneb inimesel 5. eluaastaks, seejärel asub ta sisse võtma oma kohta absoluutse heteroseksuaalsuse ja absoluutse homoseksuaalsuse vahelisel skaalal. Selle fikseeringu oletatavad põhjused jagunevad kaheks: sünnipärased ja isikliku kogemuse alusel tekkinud ehk omandatud. HOMOSEKSUAALI TÄISKASVANUKS SAAMINE