meeleolu ja aimatakse järgi loodus või kunsthelisid. Joiud võivad iseloomustada või kujutada inimesi, loomi, maastikke, paiku. Samuti on pikemaid jutustavaid joige. Veel kultuuri · Norras Guovdageaidnus tegutseb saami rahvuslik teater Beaivvás Sámi Teáhter. · Algupärase saami proosakirjanduse rajajaks peetakse Johan Turit, kelle traditsiooniliselt suulistel jutuzanritel põhinev raamat "Muitalus sámiid birra" ("Jutustus saamide kohta") ilmus aastal 1910. · Põhjasaami suurim ajaleht on Ávvir. · Nii Norra, Soome kui ka Rootsi rahvusringhäälingul on põhjasaamikeelne raadioprogramm. · Kõige tuntum saamide traditsioon on põhjapõdrakasvatus. Saamide ajalugu · Saamid olid keskajal rahumeelne rahvas.Suuriikite Rootsi ja Taani Norra tekkel allutati saamid nende võimu alla. · 20
aastal kaitses Vuokko Hirvonen esmakordselt saami keeles doktoriväitekirja. [4; 2010, 03,06] 7 3. TUNTUIMAD SAAMID 3.1. Kunstnikud Tuntuimad kunstnikud on naivist Andreas Alariesto, mitmekülgne Ingunn Utsi (klaas, maal, graafika) ja graafik Merja Ranttila, ent ka Iver Jåks, Hans Ragnar Mathiesen ja Nils- Aslak Valkeapää. [3; 2010, 03,06] 3.2. Kirjanikud Johan Turi "Muittalus sa'mid birra" (Jutustus saamidest) etnograafilis-esseistlik kirjeldus saamidest, nende ajaloost ja kaasajast. Nils-Aslak Valkeapää - "Beaivi, a'hca'zan" (Päevlik, mu isa) ühendab eneses mineviku ja tänapäeva, dokumendi ja fiktsiooni, luues uusi vorme. Saami kultuur ühendab endas orgaaniliselt vana traditsioonilise rahvuskultuuri kõige modernsemate kunstivooludega, näiteks joiu dzässiga või/ja konkreetse muusikaga, nagu auhinnatud raamatu juurde kuuluvas helikassetis on
- Metallida kõrval kaevandati soola - Kaubandus - Kaupmehed olid juhtiv kiht, seega väga hästi dokumenteeritud - Varakeskajal kaubandus oli määravalt seotud luksuskaupadega - Vürtsid, siid, kullasepatooted idamaadest peamiselt - Kauplejad olid suurel määral juudid, süürlased - Kauplemine tugines selle, kes ja kuhu kaupmeestest jõudis, ehk olenes juhusest - Keskusteks Amalfi, Genova Itaalias; Madalmaad - Skandinaavlaste peamine keskus oli Birra - Naturaalmajandus majandus on kohapealsele tootmisele/vajadusele orienteeritud, raha käibel pole. Varakeskajal täielikku naturaalmajandust ei toimunud. - 8. Saj lõpul kehstestas Karl Suur kindla rahaarvestus süsteemi, kus 12 dinaari = 1 Solidus, 20 Solidust = 1 Nael - Majanduskasv keskajal algas 10-11 sajandil, kuna suurenes stabiilsus, rahvaarv tõusis, lõppesid sisstunngid, kujunes aadel, tekkisid tooted, mida sai idamaades turustada
annaabi.ee 
